Lõpp paistab!

Uskumatu, aga mu aasta siin Taanis hakkabki vaikselt läbi saama. Pole siia viimase aja muljeid jõudnud kirja panna, aga ega ma väga palju muud polegi teinud kui koolitööd! Eksam, st projekti kaitsmine toimub neljapäeval, sinnamaani tuleb veel kõvasti tööd teha. Paar päeva tagasi sai tehtud ka uus koolipäeva rekord - 17 tundi, alustasin 9.30 hommikul ja lõpetasin 2.30 öösel. Ka eile läks parasjagu pikaks, olin keskööni koolis, üksi ka veel, reede õhtu ju. Tuleb siiski tunnistada, et eile ma seal ainult õppimisega ei tegelenud...

Esmaspäeval jätsin hüvasti KFS-i inimestega, nende viimase semestriürituse lõpus läksime Kuninga aedadesse pesapalli mängima. Lihtsamate reeglite järgi, nagu ma seda ka oma kooliajal mänginud olen. Seda mängu ma eriti nautida ei oska, olen nii aeglane jooksja kui aeglane püüdja.

Eile ja täna sattusin lugema üht väga inspireerivat blogi 3D koguduse rajajalt Jakob Remmelilt, lugesin selle lõpust algusesse läbi (õnneks pole seda veel väga kaua peetud) - nii palju oli seal toredaid mõtteid, mida Jumalaga koos praktikasse panna. Mõtlesin iseeneses, et kui kogudused oleksid palju rohkem valmis muutuma, et paremini inimesteni jõuda, siis poleks võibolla vajagi selliste uute koguduste loomist, vähemalt sealkandis, kus juba on kogudusi. Aga senikaua, kui nad seda ei ole, on sellised noored kogudused Jumala töös tohutult vajalikud! Ja see, mida Jumal 3D-s teeb, on megalt inspireeriv ja julgustav! "Eesmärk on kalastamine, mitte akvaariumi pidamine." Ja tõesti, ükski kogudus ei tohiks jääda akvaariumiks! Üks teine intrigeeriv mõte oli, et iga kristlaste elus on kogudusetöö loomulikult tähtis ja keegi ei peaks olema pinginühkija, aga veel tähtsam on töö väljaspool kogudust. Sain aru sellest nii, et me oleme kogudus trennis käies, kooris lauldes, koolitööd tehes ja mujal mittekristlastega suheldes ja aega veetes ning lihtsalt oma eludega ja kui vaja, siis oma sõnadega Jumalast tunnistust andes. See loomulikult eeldab, et me pole vaid pühapäevakristlased!

Olgu, praegu lõpetan, paljudega ilmselt näeme juba varsti! :) Pisut kurb on ka, sest mu aasta siin on olnud väga hea, aga põhiliselt olen exited, sest elu saab olema täiesti teistsugune kõigest eelnevast! Ja ootan põnevusega, mida Jumal mulle õpetada tahab ja kuhu Ta mind järgmise aasta jooksul juhib!

Pildid-pildid

Panin valiku Prantsusmaa piltidest facebooki üles, neid saab vaadata siit.

Praegu on koolis hiiglama kiire aeg, kolmapäevaks peab valmis saama nii mudeli kui masterplaani, lõiked, visualisatsioon, diagrammid jne. See pole küll lõplik töö, aga üks põhietappidest. Seniks kirjutamiseni, õnnistusi kõigile ja olge seal Eestis ka ikka tublid!

Prantsusmaa reisist

Nii, nüüd olen Bordeaux'st tagasi! Mul ilmselt pole vajagi öelda, kui lahe reis see oli ja kui soe ja ilus on praegu Prantsusmaa. Käisime vaatamas omaenda projektala Bordeaux's ja erinevaid projekte, millest inspireeritud saada. Siin tuleb siis väike ülevaade meie reisist. Pildid tulevad facebooki siis, kui ma need kursakaaslase arvutist kätte saan (võibolla mõned blogisse ka).

1. päev - neljapäev

Hommikul lennuki peale koos päris suure kambaga meie inimestest ja siis läks lahti lend Pariisi suunas. Pariisis kahmasin kaasa paar croissanti ja edasi läks teekond rongi peale. Neli ja pool tundi rongisõitu ja olimegi Bordeaux's. Ostsin trammikaardi nädalaks ja hüppasime trammi peale. Saime tuttavaks oma armsa hotelliga, mu toakaaslaseks oli norrakas Kaia. Õhtul jõudsin esimese tutvuse teha ka hotelli hoovis asuva supermarketiga, kus valik on ikka palju suurem kui Taanis ja hinnad tunduvalt odavamad. Seejärel läks suur kamp meilt süüa otsima. Tegin väikse vea, aga läksin nendega kaasa. Ma polnud eriti näljane, aga nemad maandusid üle tee asuvas restos. Tellisin ainult apelsinimahla ja nautisin seltskonda mingil määral, aga veits imelik oli ikka olla seltskonnas ainuke, kes ei söö. Hiljem enam eriti muud teha ei jõudnud, kui hotelli all seltskondlikult hängida ja tuttu minna.

2. päev - reede

Päike säras ja meie grupp läks hommikul peale kogunemist projektala vaatama. Me tegeleme megasuure, miilipikkuse alaga, Bassins a flot, vanad dokid, tohutusuur allveelaevabaas, jahisadam, palju põnevaid vanu tööstusjäänukeid. Üleüldse väga põnev ja ülisuure potentsiaaliga ala. Ja väga palav, varju polnud kuskilt võtta peale McDonaldsi. Mina kuulusin sellesse poolde meie grupist, kes otsustas mitte alla anda päikese ees ja teha lõpuni ring ümber ala. Ühinesime ühe teise grupiga. Üritasime ka allveelaevabaasi sisse saada, aga ei lubatud kuidagi, nii see mul lõpuks seespoolt nägemata jäigi (hiljem seal avatud näitusele ma paraku ei jõudnud). Aga seiklesime selle asemel vanas lagunenud jahis, mis hoone sissekäigu ees seisis. Poisid aitasid ja vinnasid mu üles, sealt edasi oli põnev ise ronida. Sellises kohas saaks head õudusfilmi teha. Superväsinult lonkisime veel kesklinna, hankisime jäätist ja lebotasime Place de la Bourse'l. See on suur veeväljak, kaetud u 5 cm veega. Iga mõne aja tagant aga vesi kaob ja siis varsti hakkavad pihustid tervel veeväljakul veeauru õhku pihustama. Nii efektne vaatepilt! Ja väga mõnus oli jalgu jahutada. Õhtul hiljem kogunesime kogu rahvaga sinna tagasi martini-time'ks. Martini-time oli igapäevane fun-aeg, kus üks grupp valmistas ette mänge vm põnevat. Veits alkoholi kuulus ka selle aja juurde paraku. Sellel korral pidid kaks inimest grupist tegema "käru" ja üle Place de la Bourse võidu tegema. Teiseks ülesandeks oli rühmakaaslase peale Eiffeli torni mudel ehitada.

3. päev - laupäev

Pikk bussisõit Nantes'i poole. Vahepeatuseks väikelinn Ville Rochefort Sur Mer ja park nimega Jardin des Retours. Nantes'is oli meie põhiliseks sihiks Ile de Nantes, saar linna keskel, kus on vanas tööstuspiirkonnas palju põnevaid projekte tehtud, sealjuures arvestades väga koha genius loci'ga. Ülipõnev! Õhtune martini-time oli pargis nimega Jardin des Fondries. Seda pargiks nimetada tundub isegi kummaline, sest kogu rohelus ja ägedus oli mahutatud vana tööstushoone konstruktsiooni keskele. Olime Nantes'is ühe öö, õhtul-öösel jalutasime vanalinnas, peale kohvikus istumist sattusime poolkogemata lossi, kuhu sai muuseumiöö puhul tasuta sisse. Nii et üks turistikogemus ka sealt linnast.

4. päev - pühapäev

Pühapäeval oli minus tõeline kirikusse mineku igatsus, aga aega selleks polnud ja enne reisi netis surfates ei leidnud ma selles linnas ka ühtegi rahvusvahelist kogudust. Aga jätkasime Ile de Nantes'i avastamist. Peamine vaatamisväärsus seal oli elevant, oma 10 m kõrge masin, mis ka aeglaselt ringi liikus ja inimesi seljas kandis. Ja muudest projektidest seal sai hunnikute viisi inspiratsiooni, piltide hulk, mis sai klõpsitud, on ikka päris suur. Patareid kahjuks surid päeva keskel. Nantes'is oleks võinud kauemgi olla, vaadata oli hirmus palju, aga vast oligi see hea, sest mitu ööd sealses noortehostelis oleks tõesti liig olnud. Seejärel põikasime läbi St Nazaire'st. Seal oli meie sihiks ala vanade dokkide ümber ja allvelaevabaas, seega suht sarnane teema, nagu meil Bordeaux's on, aga seal oli see juba kujundatud ja poolvalmis. Hea seltskonnaga itaalia restos istuda oli mõnus, aga järjekordselt ei suutnud mu kõht praadi mahutada ja võttis vastu vaid desserdi. Tagasi jõudsime hilja, muidu mu väike lootus kuueks tagasi jõuda, et kirikusse saaks, ei läinud kuidagi täide. See-eest olimul bussis Piibli ja pleieriga hea aeg koos Jumalaga.

5. päev - esmaspäev

Hommikul oli meil ekskursioon botaanikaaias, mis asus peaaegu hotelli kõrval. See koht on ikka väga lahe! Ja supervahva oli ka kasvuhoones käia, ma polegi näinud varem palkidest konstruktsiooniga kasvuhoonet. Peale seda suundus osa meie grupist tagasi projektalale, aga minu mõõt oli sellest täis ja läksin otsima järgmist kohta meie programmis - Square Vinet. See oli armas pisike pocket park - taskupark (?) keset vanalinna. Kaks pargiseina oli taimi täis istutatud, keskel oli 2 pikka kivipinki ja mõned puud. Seal oli mõnusalt vaikne kesklinna kohta. Seejärel käisin pisut šoppamas, oli hädasti vaja lühikesi pükse. Käisin seejärel läbi Jardin Publique'st, kus asus ka vana botaanikaaed, see koht enam nii suurt muljet ei avaldanud (ära olen hellitatud võibolla). Oijah, ja siis õhtul käisime ühe kambaga restoranis, kus ma sain esimese sooja söögi kogu reisi jooksul. Tellisime kõik korraliku kolmekäigulise õhtusöögi ja pärast ägisesime. Jalutuskäik tagasi tegi tunde õnneks paremaks.

6. päev - teisipäev

Meie sportlikud õppejõud olid avastanud veel ühe koha Bordeaux's. See asus rohkem äärelinna pool, nimi oli vist Parc de l'Ermitage. Üks ägedamaid kohti terve reisi jooksul, aga matk sinna polnud just lühike. Igaljuhul hommikul võtsid õppejõud kõik sappa, kes kaasa tahtsid tulla ja suundusime selle suunas. See on väga suur loodusliku ilmega park, mille keskel on vana tsemendikarjäär. Ägedad metalltrepid viisid nõlvast alla, vahepeal olid väljaulatuvad vaateplatvormid. All oli kohati tunne, nagu oleksid sohu sattunud, linnud kriiskasid, aga midagi nähe polnud. Edasi minnes oli ranna moodi asi väga sürride istetega, hiljem olid teistsugused kivist lamamistoolid, vette viivad kivilahmakad. Mingi osa pargist oli jällegi suht urbanistliku kujundusega, mõjus pisut naljakalt sellises kohas. Aga jälle inspiratsiooni kui palju! Tagasiteel avastasin, et olin trammikaardi ära kaotanud, polnud kõige parem uudis. Päev läks edasi grupis oma projekti arutades. Õhtupoolikul jalutasin jõe vastasküljel projektalani, et sealsest sillaehitusest ja infotahvlitest mõned pildid teha, jõudsin megaväsinuna tagasi. Õhtul oli meie kord teha martini-time. Valmistasime ette päris põhjaliku mängu, erinevates punktides erinevad ülesanded. Kukkus päris lõbusasti välja, eriti finaal, milles mõned grupid pidid etteantud sõnadega laulu vms. ette valmistada. Nalja sai palju!

7. päev - kolmapäev

Magasin kaua, olin toakaaslase arvutiga netis. Lõunast jalutasin kesklinna. Sattusin ühte mitte nii kenasse linnaossa täiturule, ostsin paar raamatut. Šoppasin veits veel ja siis oli meil konsultatsioon õppejõududega, ehitasime jälle oma ideedest kiirmudeli. Hiljem käisin katedraali kellatornis, sinna said -25 aastased tasuta sisse. Sain sealt häid vaateid pildistada. Hiljem käisin katedraalis missal, mitte midagi aru ei saanud, aga ikka oli hea olla. Õhtul oli veel kõikide projektide ja kõikide mudelite ülevaatamine. Seal tehti kogu meie kambast ka ühispilt, enne kui meid sealt pargist minema aeti. Suurem osa parke on Prantsusmaal aiaga ümbritsetud ja suletakse kindlal ajal.

8. päev - neljapäev

Ärasõit Bordeaux'st! Hommikul pakkisin, lõunaajal võtsin koti selga ja teel raudteejaama tegin viimase tiiru linna peal. Ootasin tavalist ja igavat tagasisõitu, mille tarbeks oli mul paar head raamatut, aga paraku see nii ei läinud. Ühel hetkel mõnesaja km kaugusel Pariisist jäi rong seisma ja teatati, et raudteel on inimesega seotud õnnetus ja rong jääb tunniks ajaks seisma. Õudne! Ja siis ma juba teadsin, et mitte kuidagi ma selle lennuki peale ei jõua. Õnneks olime kolmekesi, 2 teist tüdrukut reisisid 1. klassis. Ühel neist õnnestus helistada AirFrance, aga seal teatati, et pileti muutmine on teist sama kallis kui esialgne pilet. Siis olin juba suht paanikas, lisaks avastasin, et polnud oma broneeringu numbrit üles kirjutanud. Mõned kiired kõned Eestisse ja sellega sai korda. Kui me siis ligi 2 tundi hiljem lennujaama jõudsime, oli AirFrance's üks tohutult sõbralik mees, kes tegi nalja, rahustas meid ja andis lõpuks uued piletid järgmiseks hommikuks täiesti tasuta. Jeeee!!!

9. päev - reede

Planeeringuväline päev! Öö möödus magamata, pingid lennujaamas olid kõik käetugedega, metsik lärm tuli põrandapesumasinatelt ja kodutuid oli suht palju ümberringi. Olin vahepeal nii väsinud ja meeleheitel, et proovisin põrandal jope peal magamist, aga paari tunni pärast oli juba kohutavalt külm. Kuus hommikul saime minna check-in'ist läbi ja lennukis oli juba mõnusam magada. Aa, meie grupist oli 4 inimest veel eelmise õhtu lennust maha jäänud. Nad tulid Pariisist rongiga ja rong hilines pommihirmu tõttu. Kohtusime nendega hommikul. Nii hea oli tagasi Kopenhaagenis olla! :)))

 

Avastasin, et Kristi on oma blogisse kirjutanud toreda ja põhjaliku ülevaate reisist tema pilgu läbi.

Asjade mõttekusest

Olen jälle mõtlemas asjade mõttekusele. No näiteks, kas see, mida ma teen on alati mõttekas? Loomulikult mitte! Kas enamasti on? Suurema osa ajast? Või vähema osa ajast? Nojah, tuleb tunnistada, et ei oska sellele vastata. See oleneb paljust. Mõned asjad on hetkel mõttekad ja vajalikud, aga veidi pikemas perspektiivis pole neist muhvigi kasu. Kas see, et ma siin Kopenhaagenis oma tunde kulutan võimalikult fancy projekti valmistamisele, on ka pikemat aega mõttekas? Kas see, et tahan uudishimust paljudest-paljudest valdkondadest teada saada ja oma aju "pahna" täis toppida, on kokkuvõttes mõttekas? Kui mõttekas on meelelahutus? Või kuidas on igavikuga? Mis osa mu tegudest on igaviku perspektiivis mõttekas???

Milline osa sinu tegudest on igavese elu perspektiivist mõttekas?

Peaaegu suvi

Siin on nii-nii roheline juba ja õitsev! Läksin täna fotoka ja raamatuga Frederiksbergi parki ja selle kõrval olevasse väiksemasse megailusasse parki. Jalutasin, pildistasin, pikutasin ja lugesin raamatut. Meeletult palju oli päevitajaid, muru peal lebotajaid, pallimängijaid ja pikniku pidajaid. Like, like, like!

   

 

 

 

 

 

 

Veidi rohkem pilte on üleval mu facebooki lehel.

 

Aa, muide, ma avastasin enda jaoks ühe hästi mõnusa Eesti bändi, kristliku mõttega veel pealegi. Tüdrukutebänd Kehrast, nimeks on Miip ja nende stiil on väga omapärane ja iseseisev, veits punk, mis on tore, sest kristlikus muusikas eriti Eestis on harva midagi uut kuulda.

Paar laulu, mis eriti kummitama jäid:

Sõnum selles on siis, et kõik pole alati nii nagu pealtnäha paistab. Inimene näeb, mis silma ees...

See lugu räägib iseenda eest. Päris hea on!

Plaati tahaks ka, neil tuli see välja vist eelmise aasta lõpus ja on korralikes plaadipoodides täitsa olemas (vähemalt Miip-i kodulehe andmetel).

Tagasi Taanis

Kristus on üles tõusnud! Nii see on! Ta on tõesti üles tõusnud!

Suured pühad on käes, aga mina sõitsin täna Kopenhaagenisse tagasi. Paraku-paraku, kaks kuud on veel ees, viimane pingutus siin riigis. Lennukis hakkasid mul esimest korda kõrvad metsikult valutama, ilmselt nohu pärast. Külmetusest pole ma siiani lõplikult jagu saanud, ikka on kõva nohu ja aeg-ajalt köha, aga enesetunne on suht hea.

Neljapäeval oli meil J-ga loodusesse minek plaanis, hakkasime sõitma ja jõudsime Peipsi äärsetesse küladesse välja. Päike säras ja vahva oli sõita läbi kitsaste külatänavate. Ühel kruusateel pidime rehvi vahetama, mis ei olnudki nii lihtne tegevus. Varuratas oli kinni roostetanud. Ja poltide lahtikeeramisega ei saaks ma üksi ikka kuidagi hakkama. Teeäärel autos piknikku pidada, linnuparve pildistada, teises kohas pajutibusid, möödujaid ja üksteist pildistada ning pärast Luua arboreetumis ringi jalutada oli tõeliselt tore.

 

 

Oli ilus puhkus! Viimast korda olin Pepleri korteris tšillimas, kui Eestisse tagasi tulen, siis pean kuskile mujale kolima. Olin palju koos J-ga Tartu metokirikus. Ausalt öeldes on seal veel väga harjumatu minu jaoks, kuid eks katsun ikka küsida, mida Jumal selle asja kohta arvab. Tema teed on parimad!

Vaikne nädal vol 1

"Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu." (Jh 3:16)

"Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust." (1. Jh 1:9)

Praegu on vaikne nädal, kus paljudes kirikutes meenutatakse eriliselt Jeesuse kannatusi. Igaühel tasuks praegu selliste asjade üle mõelda! See on nii-nii eriline, et kui sa, kes sa praegu seda loed, ei tunne veel Jeesust, siis südamest soovitan teda tundma õppida. Hoiatus sealjuures: su süda võib kõvasti muutuda, täituda sellise armastusega, mida ainult tema võib anda! Ära otsi enam vabandusi, miks seda mitte teha, neid leiab alati, aga otsi Jeesust. Kui sa ei tea, kuidas seda teha, siis otsi Piiblist näiteks Johannese evangeelium ja alusta selle lugemisest. Ja palveta, räägi Jumalaga, vabalt, nagu laps räägib oma isaga.

Minu enda vaikne nädal algaski vaikselt, haige olemisega. Kahju, sest väljas on nii ilus ja soe, aga olen saanud ka siin Pepleris peatudes mitmeid asju ära teha ja rohkem lugeda. Hetkel loen Wilhelm Busch'i raamatut "Jeesus - meie saatus" ja imestan, kuidas mees, kes juba 1966. aastal suri, suudab nii elavalt, nii tänapäevaselt ja selgelt poindi selgeks teha. Üks päris tabav lõik raamatu keskelt:

"Tahate elada ilma Jumalata? Aga palun! Tahate elada ilma Jumala rahuta? Keegi ei keela! Tahate elada ilma palveta? Laske käia! Tahate elada ilma Piiblita? Eks proovige! Tahate Jumala käskudest üle astuda? Andke minna! Tahate hoorata, purjutada, valetada, varastada, mitte pühitseda pühapäeva? Kõik on lubatud! Kes seda Õnnistegijat, kelle Jumal on saatnud patuseid päästma, ei vaja, võib ta kõrvale lükata. Kes tahab pea ees põrgusse põrutada, lasku käia! Jumala juures pole sundust. Ainult tehke endale selgeks, et te siis ka kõige eest ise vastutama peate. Jumal pakub teile Jeesuse läbi pattude lunastust ja rahu. Te võite öelda, et ei vaja ega taha seda. Aga ärge mõelge, et oma elu viimastel hetkedel võite kinni püüda selle, mida Jumal teile kogu elu pakkuda on tahtnud. Te tohite Jumala pakkumise tagasi lükata, aga peate selle eest ka maksma. Ja see on põrgu!"

Jah, see võib kõlada karmilt, aga see on tõde! Ma palvetan südamest, et veel paljud inimesed tunneksid selle ära ja pöörduksid Jumala poole!

Eestis müttamisest

Heihei,

pole jälle ammu kirjutanud, sest olen Eestis ja siin on tegemist ikka hulganisti. Supertore on olnud, mida oligi ju arvata. Hetkel olen Tallinnas, tänase päeva toredaks ülesandeks on paari sõbraga kokku saada ja lobiseda lõpmatuseni. :) Neid kokkusaamisi oli muidugi juba eelmisel nädalal Tartuski, Tartu tundub ikka sama külalislahke kui varem kõigi oma uute ja vanade söögikohtade ja raamatukoguga ja loomulikult sõprade, Kolgata ja EEÜÜ-ga. Nojaotseloomulikult J-ga. :D Nädalavahetusel sõitsime Kiisale, muuhulgas vaatasime tee peal kummagi vanaemad Koerus ja Paides üle. Ja laupäeval käisime Tallinnas mu teise vanaema 85-aastasel juubelil, kuhu oli nagu ikka terve hunnik sugulasi kokku tulnud. Tuleval nädalavahetusel on plaanis J teised vanavanemad ka ära vaadata, tõenäoliselt Põlvas ja siis sõita nende maakoju Värskasse. Ohjah, pikad reisid, aga omamoodi tore ka, et on põhjust Eestis ringi sõita.

Homme on mul Tartus SEOS-e (endine Valge Roosi Vennaskond) loeng sõltuvustest Descartes'i lütseumi noortele. Päris ootamatult tuli pakkumine Tõnisega kaasa minna, aga tundub põnev. Vanast ajast on mul materjalid enam-vähem tuttavad niikuinii.

Plaane on veel ja kindlasti on meil plaanis olla spontaansed, aga praeguseks mulle kirjutamisest aitab ja seega kõike ei avalda!

Kirikurott

Lugesin oma eilset postitust ja mõtlesin, et kirikurott on ikka üks huvitav sõna. Kahjuks negatiivse alatooniga, mis on samuti huvitav. Sest kirikus rott olla oleks minu meelest tunduvalt parem kui kuskil suvalises keldris või rentslis rott olla, hea õdus õhkkond ümberringi ja kuskilt ikka midagi süüa leiab, kui mitte kirikuköögist, siis mõne küünla kuskilt ikka leiab, mida näksida. :) (Sellest jutust palun mitte teha järeldust nagu mulle rotid meeldiksid ;)

Kilde suhetest ja vahekokkuvõte tänust

Täna oli taas kord põhjust järele mõelda ja olla tänulik Jumalale kõige imelise eest, mida ta viimasel ajal ja üldse mu elus teinud on. Mind pani mõtlema üks mu grupikaaslane viimasest ainest. Nägin teda raamatukogus, kus me mõlemad olime artiklit välja printimas ja rääkisime veidi juttu. Tema artikkel oli seisus, et ta ei arvanud sellega ainest läbi saavat. Seda sellepärast, et just kirjutamise ajal tuli nagu välk selgest taevast emotsionaalne löök, lahkuminek poisist, kellega oldi kolm aastat koos oldud. Jah, ma tean, et selliseid asju juhtub, ja mitte vähe, aga ausalt öeldes mind see ikkagi šokeeris ja pani mõtlema. Mõtlesin, miks inimesed teevad nii väga haiget üksteisele. Miks alustatakse suhteid nii vastutustundetult, ilma tulevikule mõtlemata? Kas ei saada aru, et teine inimene su kõrval pole lihtsalt midagi, mida oma tahtmiste jaoks kasutada niikaua kui see sobilik tundub? Okei, nad polnud abielus ja polnud abielutõotusega lubanud üksteisele kõigest hoolimata kokku jääda, aga sellest hoolimata. Nojah, ma pole psühholoog ega isegi võib-olla mitte kuigi hea inimestetundja, aga tean, et kõik algab mina-mina suhtumisest, isekusest. Mitu korda olen kuulnud lahkumineku põhjusena, et mul polnud enam hea... Pole kuigi hea vabandus, sest selle tuleks suhte alguses selgeks teha ning töötada selle nimel ka siis kui mõni hetk ei olegi hea. Sügavas suhtes lihtsalt peab lähtuma Jeesuse õpetusest ja armastama teist inimest nagu iseennast, oldagu siis kristlane või mitte. Ja see võib vahel olla raske ja nõuda palju alandlikkust. Olen näinud lähedalt, kui palju mürki toodab uhkus ja andestamatus.

Teine asi, mis mulle ikka mõnikord mõtteisse tuleb, ja millele ma arvatavasti vastust ei leiagi on: miks küll mina??? Päriselt ka, miks Jumal on mulle niipalju head kinkinud ja nii imelisi asju mu elus eriti viimasel ajal teinud? Mõned suuremad asjad, mille eest ma hirmus tänulik olen:

• Jumal on lasknud mul teda ennast tundma õppida ja mul võib temaga olla isiklik lähedane suhe
• Jumal juhtis mind J-ga kokku (täiega ja ainult Jumala töö) :)
• ma võin õppida magistrantuuris eriala, mis mulle meeldib (ma ei arva, et ma iseenesest oleksin tark ja töökas, aga Jumal on vastanud palvetele, andnud uut tarkust ja jõudu)
• mul on palju sõpru, keda saan sügavalt usaldada
• ma võin olla sel aastal Kopenhaagenis tarkust omandamas
• mul on kaks kogudust, Oleviste ja Kolgata, mis on nagu mu teised perekonnad
• ma saan teenida kaasa Jumala töös erinevates valdkondades, mis mu südamel on
• olen saanud veits reisida, varsti lähen Bordeaux-i (ja see ei loe, et see teeb mind vaeseks kui kirikurott :D)

Jah, Jumal on vastanud palvetele ja teinud veel asju, mida on võib-olla isegi raske märgata! Aga südames on tänu! Ei tea, peaks vist hoolikamalt tähele panema hoiatust: "Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem" (Lk.12:48b). :)

Keeru-viiruline

Uuuuhhh, miks peab koolitöö alati nii keeruline olema ja tähtajad liiga kiiresti lähenema?! Aga praeguseks on asi tehtud, artikkel valmis, väikeste vigadega võib-olla, aga siiski. Eile-täna vedasid programmid lihtsalt täiega alt. Ei õnnestunud mul Scribus-ega layouti teha (InDesign-i mul pole ju), just siis kui tutoriali järgi hakkas põhimõte juba selgeks saama, siis vaatasin, et taanikeelseid tähti ta ikka näidata ei taha. No ja siis tegin ikkagi Wordis layouti, jätsin piltide alla ruumi, mõtlesin, et lisan Inkscapes pildiallkirjad, aga tühjagi, Inkscape ka jamas täiega! Lõppeks tegin Photoshopis, mis polnudki nii paha mõte. No ja siis olin ma esialgsest töö üleslaadimise tähtajast juba 10 min üle, aga kuidagi ei õnnestunud üksikuid pdf-e kokku liita. Guugeldasin, esimene kord sattusin jama otsa, aga teisel korral vedas. Pdf-glue oli ka suht uimane programm, aga sai asjaga lõppeks hakkama. Õnneks selgus, et aega töö üleslaadimiseks on siiski keskööni. Oehh... ja nüüd lõpuks sain asja piisavalt väikeseks tehtud, et sain asja üles laadida, homseks pean mingid asjad sellest CD peale ka kirjutama (CD toorikud on siin muide röövlihindadega). Nojahh...

Esmaspäeval lendan Eestisse, juhheii ja jippidijee!!! :D:D

Loominguline ülistus

5 põhjust, miks olla Jumalat ülistades loominguline:

• Jumal on loominguline
• Meie oleme loomingulised
• Jumal tahab, et me väljendaksime oma loomingulisust
• Loominguline kiitus äratab teiste tähelepanu
• Jumal on seda väärt!

"Kui inimesed kuulevad sama asja korduvalt samal viisil, siis nad lõpetavad kuulamise. Viga on teha sama asja samal viisil ja oodata unikaalseid tulemusi." [Ed Young]

Allikas: Pure Praise - Dwayne Moore

Häkksepp

Hacksmith

1.a. A lowlife scumbag, taking advantage of people who feel absent minded as it is for locking there keys inside there home or automobile.
b. Someone who charges government prices and does a half-assed job.
c. An inferior, wannabe Locksmith making good people pay prices comparable to the cost of a 38" TV, and only getting the box the TV is supposed to come in.
d. the company "ABC Lock and Key" in Phoenix, AZ
e.Any and all companies not employing licensed locksmiths

Allikas: Urban Dictionary

Ma soovitasin J-l lukksepaks hakata, aga tema ütles, et on pigem häkksepp. :D

Imeline

Kopenhaagenis on Kingosgade ja Kingo trafikskole (kes saab aru, see saab ;).

Krookused õitsevad, lumikellukesed ja märtsikellukesed ja tsillad ka. Lehepungad on puudel ja suur kevad on käes! Pargis oli üks põõsas paksult roosasid õisi täis, mis lõhnasid megahästi. Rohi hakkab roheliseks minema ja võililletutid on väljas. Jumal on selle nii-nii ilusaks teinud ja on pannud mu südamesse suure tänu ja rõõmu, vaatamata kõigele, mis seda maha kiskuda tahavad!

Koolitöö kirjutamine edeneb visalt, heade ideede puudus on pisut. Vaatab siis, kas täna õhtuks on arengut näha.

Mõtteid loomisest, teadusest ja Jumalast

Selle asemel, et praegu hilisõhtul tööd teha, panen mõned mõtted kirja sel teemal, mida eelmises postituses väheke alustasin. Teema God&Science, mille põhjal esmaspäeval kfs-is diskuteeriti, kattub pisut ka mu viimase aja mõtete ja arutlustega teaduse, loomise jms teemadel.

Kirjutan parem kohe alguses ära, et need pole kõik täiesti valmismõeldud mõtted ja suurem osa sellest teemast on selline, millele ma veel vastuseid otsin (niipalju, kui see üldse võimalik on).

• Ma olen veendunud, et Jumal on loonud maailma ja hoiab seda aktiivselt käigus. No comments about that!
• Alustuseks ma arvan, et maailm, mis on meie ümber, on objektiivselt, teaduslike meetoditega uuritav, mõõdetav. Mõtlen sellega, et on väga vähetõenäoline, et kõik meid ümbritsev toimub näiteks ainult meie peades, mis küll oleks meie jaoks ikka samasugune reaalsus. Mulle tunduks see siiski veidi pettusena Jumala poolt, nagu Ta laseks meil kulutada nii palju aega ja energiat maailma uurimiseks, mis tegelikult eksisteerib ainult minu peas. Tean, et Jumal on tõde ja ta ei valeta. Aga jah, seda teist varianti ma ei usu!
• Ma usun, et usk Jumalasse ja teadus ei ole vastuolus. Erinevalt ateistliku poole esindajast diskussioonis ei arva ma üldiselt, et usu ja teaduse kattumine mingites punktides oleks halb. Halvaks muutuks see juhul, kui üks hakkab teist vahendina kasutama, näiteks siinkohal usklikud, kes teevad teadust ainult põhieesmärgiga sellega tõestada mingeid usupõhimõtteid. Ateistid võrduvad siinkohal samuti usklikena, sest ka nende seisukohad võivad samamoodi kallutatud olla (sain teada, et näiteks suure paugu teooria vastu on olnud mitmeid ateiste, põhjusel, et singulaarsusest millegi tekkimine eeldab nende meelest looja olemasolu). Samas arvan ma, et paljud teadusavastused toetavad looja olemasolu (soovitan lugeda Lee Strobeli "Kohtuasi Looja kasuks")ja niivõrd saab teadustulemusi ka usuga siduda. Teadlased (ja teised sulelised ja karvased) ei tohiks aga usku kasutada ainult nende lünkade täiteks, mida me veel ei tea.
• Selle kohta, et teadus on ekslik, siis loomulikult, et on. Pimesi ei saa midagi usaldada, tuleb kasutada oma pead ja enamasti tuleb kasuks ka targemate inimeste arvamuse küsimine. Aga enamustes teadusavastustes pole mingit mõtet kahelda. Kui tulevadki uued täpsustused ja ümberhindamised, ei pane see kogu teadust ja kõiki selle metoodikat kahtluse alla.
• Loomise kohta: ma ei tea, milline loomise variantidest on õige ja ei saa selles ilmselt kunagi ka täielikult veendunud olla. Päris hea ülevaatlik wikipedia artikkel on siin: http://en.wikipedia.org/wiki/Creationism. On palju võimalusi, kuidas loomisest aru saada: teistlik evolutsioon, intelligentne disain, progressiivne kreatsionism, "lünga" kreatsionism, "vana maa" ja "uue maa" kreatsionism. Minu meelest on kristlastel väga ohtlik teha sellistes küsimustes kaugeleulatuvaid järeldusi, nt et see või teine teooria on valeõpetus. Meie ei olnud seal, see on kindel, seega ei saa me ka otseselt tõestada midagi! Aga loomulik on vist, et tahaksin teada ja loomulik on vist ka, et üks või teine teooria tundub tõenäolisem kui teine.
• Ma usun, et Jumal võib sekkuda loodusseadustesse (after all, Tema need ju loonud on). Tean, et Ta teeb seda tihti väiksemal skaalal (imed jms). Samas mulle lihtsalt tundub, et Ta ei tee seda enamasti siis, kui ta nö loomulikul viisil saab asjad ära korraldada ja ka "loomulikud" viisid on sageli päris imelised, kui me oskame neid märgata. Ta ei tõsta ju pidevalt mägesid teisale. Ka maailma loomise kohta võis see nii olla, et Jumal mõtles alguses mängureeglid - loodusseadused ja siis hakkas tegutsema, tundub kuidagi loogiline. Aga jah, Jumalat ei saa kasti panna, Ta on niivõrd loominguline oma tegutsemisviisides.
• Mulle jäi mulje, et evolutsiooni kohta oli esmaspäevasel kristlikul kõnelejal päris kindel veendumus, et see siiski toimus. Ta ei seletanud seda siiski põhjalikumalt, aga soovitas oma viimast raamatut lugeda. Hmm, ma pole kindel, et see kunagi mu kätte satub. Ja ma pole üldse mitte kindel makroevolutsiooni toimumises (mikroevolutsioonis ei kahtle muidugi ükski mõistusega inimene). Häid argumente on mõlemal poolel, tunnistan, et siiamaani on mulle rohkem ette sattunud väga tugevaid argumente evolutsiooni vastu.
• Piiblist niipalju, et ma usun, et see on Jumala Sõna, Jumalast inspireeritud ja väga erinevate tolle ajastu inimeste poolt kirja pandud. Piiblis on väga-väga erinevaid žanre: ajalugu, poeesiat, prohveteeringuid, kirju, õpetusi jne. Nende eristamine pole alati lihtne, aga see on oluline, kui tahta mingit sotti saada. Teadus võib minu meelest aidata natuke selgust tuua, millise žanriga on tegemist. Näiteks Psalm 75:4 ütleb: "Ilmamaa vabiseb ja kõik selle elanikud, aga mina olen selle sambad pannud paigale". Me teame, et maakera pöörleb ja sellel pole sambaid :), seega ma usun, et see on kujundlik keel. See pole vale, aga see väljendab midagi muud, kui sõna-sõnalt öeldud on. Loomulikult me peame päris ettevaatlikud olema sellega, et öelda, mis kirjakoht on piltlik keel ja mis mitte ning iga kohta tuleb eraldi kaaluda.
• Kristliku poole esindaja väitis esmaspäeval, et 1. Moosese 1. ptk hermeneutika ja lausekonstruktsioonid viitavad pikemale perioodile, kui üks päev. Olen kuulnud ka mitmest kohast, et sõna "päev" annab tõlkida ka kui sõna "ajastu". Traditsiooniliselt kasutatakse ikka sõna "päev" ja heebrea keele tõlkeprobleemid (ntx ühele sõnale kümme vastet, see on väga rikas keel) on alati problemaatilised. Piibli tõlgendamisel on iga tõlge tegelikult interpretatsioon, isegi siis kui see on hea tõlge nagu KJV vms, ma usun, et tuleks lähtuda algkeelest, kui see on võimalik. Kaugeleulatuvate järelduste tegemisel (ntx avalikult millegi valeõpetuseks nimetamisel) on see aga vältimatult vajalik. Ma tegelikult ei tea, kuidas 1. Ms. 1. ptk-ga konkreetselt on ja ma ei tea, mis oleks õigem viis asja tõlgendada. Nagu ma juba kirjutasin, siis Jumalale pole võimatu sekkuda loodusseadustesse ja kõik sõna-sõnalt 7 päevaga valmis teha.
• Ma arvan, et need teemad ei tohiks kunagi olla asjad, mis kristlasi üksteise vastu pööravad. Need pole ka kaugeltki nii tähtsad küsimused! Tähtis on see, kas meil on isiklik ja lähedane suhe Jumalaga või mitte, sest ainult see on tõde ning toob meie südamesse elu ja rõõmu ja kõike muud ülirohkesti.

Oijah, nüüd on kell 1 öösel ja ma olen metsikult mõtteid kirja pannud, et neid natuke ka oma peas paremini organiseerida. Mulle peaks varsti tulema christianbookist raamat nimega "The Design of Life: Discovering Signs of Intelligence in Biological Systems". Saab näha, kas on juba nii kiiresti uut himu sihukest asja närima hakata. :) Lee Strobel äratas mu algse uudishimu selle teema vastu kindlasti, see on selge.