Õppida on ju tore!

Mingi kiire on olnud. :D Lubasin kirjutada veidi ekskursiooninädalast (22.-26. nov), see oli tõesti ülitore. Kolm päeva järjest sõitsime bussiga erinevatesse kohtadesse. Esimene ekskursioon oli Hørsholmi, Kopenhaagenist pisut põhja poole, arboreetumisse, kuhu hakatakse varsti rajama healing gardenit nimega Nacadia. Aia asukoht oli juba nüüdki imeilus. Meid ootas põlev lõke, mille ääres end soojendada ning kohv, tee ja kook kuulusid siin ka ekskursiooni juurde. :D Tegime mindfulness-i harjutusi, panime silmad kinni ja tunnetasime enda ümbrust, jalutsime ringi, siis võtsime paaridesse, ühel seoti silmad kinni ja teine juhtis teda (ei olnud mingi new age meditatsiooni värk!). Ilus ja külm oli. Samal õhtul hakkas Kopenhaagenis esimest lund sadama!

Teisel ekskursioonipäeval läksime Rootsi, Alnarpi, kus on Rootsi Põllumajanduslik ülikool ja sellele kuuluv teraapia-aed, kus tegeletakse pmst fatigue syndrom (~ üleväsimus-sündroomiga) patsientidega. Vaatasime aeda, aga seal toimusid ka paar loengut. Väga-väga ilus ülikool, vana romantiline loss, mis on luuderohuga kaetud. Selleks päevaks oli kõik juba paksu lume all, aga sellest hoolimata sai ka aiast mingi pildi.

Kolmas ekskursioonipäev möödus Kopenhaagenis sees. Käisime Sølundi hooldekodu aias, ühel mänguväljakul nimega PlayLab, Vigerslevsparkenis ning viimaks Valbyparkenis. Too viimane on tõeliselt suur ja tõeliselt äge park paljude väikeste aiakestega ja suure kõige vägevama mänguväljakuga, mida ma kunagi näinud olen. Läbi pargi läheb rohkem kui kilomeetripikkune sirge allee. Igal pool ei jõudnud käia, aga tahaks kindlasti tagasi, eriti mänguväljakule ronima. Seal oli nii põnev maastik, künkad, kuhu ronida, salajasemad paigad põõsaste vahel, pikk käänuline laudtee läbi terve ala, sellel asusid 5 torni erinevatest materjalidest. Ja seal oli veel palju-palju muudki. Keda huvitab, võib facebookist mu pildid üles otsida! :)

Väga palju olen pidanud lugema viimasel ajal erinevaid kooliasju. Olen otsinud hulganisti artikleid raamatukogu andmebaasidest ja sadu lehekülgi teadusteksti välja printinud ja lugenud. See vast seletab natuke mu blogimislaiskust ka! Selleks kolmapäevaks pidime tegema grupiesitluse selle põhjal, mida kasulikku oleme kirjandusest leidnud. Meie grupi teema oli haiged ja puudega lapsed, olen seal, kuna minu uus projektiülesanne on ka puudega noortega seotud (minul küll pigem noored täiskasvanud). Sel kolmapäeval oli mul ka taani keeles kirjalik eksam (suuline on veel tulemas). Tundus, et läks hästi!

Mul on ikka muud elu ka peale kooli, aga sellest saab kindlasti mõnel teisel korral lugeda! :)

PS! Tulen jõuluks Eestisse juba 12 päeva pärast! :D:D

Kieli reisist (ja natuke muust)

Kuna ma lubasin vist eelmises postituses, et kirjutan veits KFS-i laagrist ka, siis pean ikka seda ka tegema. Pealegi oli mul nii tore aeg, et väärib kirjutamist küll, mu kribamislaiskusest hoolimata. :P See toimus siis 5.-7. novembrini Hillerødis, viimasel ilusal sügisnädalavahetusel Taanis. Meid oli ligi 40 inimest, peaaegu kõik neist taanlased (+ 4 välistudengit, sealhulgas mina), seal nägin ka esimest korda ainukest taanlast, keda ma enne siia tulekut teadsin. :D Laager ise nii väga ei erinenudki EEÜÜ laagritest, oli 1 peakõneleja, teemaks VT Jumal, Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumal. Kusjuures mina sain seda väga hästi seostada sellega, mis ma just olin kodugrupi jaoks lugenud/läbitöötanud. Laulsime palju, süüa sai hästi, vabadel hetkedel mängisime lauamänge (sh ntx Ligretto, milles ma ei kaotanudki kogu aeg :D, eduelamus!). Õpetasin ühele seltskonnale Sabotööri ka selgeks. ;);) Teisel õhtul oli stiilipidu, mille teemaks oli Rasmuse 90.aastane sünnipäev. Kujutasime siis kõik ette, mis tunne oleks olla vana, sõime vanamoodsaid toite, mängisime bingot ja tegime palju nalja. Mul oli oma kaisukutsu laagris kaasas, selle ma siis võtsin oma sülekoerana igale poole kaasa...

Ühesõnaga, nalja sai, tõsisemat juttu sai, palju tutvusi sain ja tõeliselt tore aeg oli. Laagrist tulles oli nii ilus ja soe ilm, et jalutasin pika maa rongi peale jalgsi ja sain mõtiskleda (ei tahtnud bussipiletit osta ka).

Laagriga algas siis mu vaheaeg pihta. Vaheaja teisel poolel, neljapäevast pühapäevani olin ma Kielis. Läksin sinna kasutades sellist asja nagu mitfahrgelegenheit.de (umbes nagu Eestis kyydiga.ee). Sain siis autoga Kopenhaagenist Eckenfördesse, sealt Kieli läksin rongiga. See oli päris huvitav, mind visati rongijaamas maha ja täiesti võõras kohas võõra rongisüsteemiga pidin ise hakkama saama. Läksin siis sisse infost küsima, kuidas Kieli saaks, aga seal oli järjekord ja vaatasin, et mõned inimesed juba jooksid kuhugi. No jooksin siis järele neile peaaegu juba rongini ja küsisin mingitelt tüdrukutelt, kas see rong ikka läheb Kieli. Ja küsisin, kas piletit saab rongist osta. Mulle vastati, et tegelikult ei saa, aga tulgu ma ikka peale. Nojah, hüppasin peale, ja mind võeti mingisse grupipileti seltskonda (ühe peatusevahe jaoks pidin siiski ostma, nagu selgus, sai seda siiski rongis ka teha), aga hirmus äge, jõudsin päris kähku Kieli. Kielis pidin üles leidma Nikolai kiriku. See polnudki nii raske, küsisin mingitelt inimestelt inglise keeles, kes muust aru ei saanud,aga kiriku nimest siiski said ja seletasid mulle saksa keeles. Ja niipalju ma ikka saksa keelt veel mäletan, et nii lihtsast juhisest aru saada. Kirikus peale väikest armast teenistust võttis Maarja mind oma hoole alla, käisime mingi seltskonnaga kohvi joomas. Jaa, saksa keelt sain nädalavahetuse jooksul ikka kõvasti harjutada, kuigi see on ikka veel päris häbiväärne, kui vähe ma seda pärast kümneaastast õppimist oskan. Esimesel õhtul olime mõlemad Maarjaga 5-ni üleval... Ja ka järgmised ööd polnud just väga palju paremad. Terve nädalavahetuse jooksul sadas ikka kõvasti, laupäev oli ainuke kuiv päev. Siiski nägin päris palju Kieli, raekoda ja selle ees olevat Tauno Kangro skulptuuri, akvaariumit hüljestega, kanalit, ülikooli, raamatukogu...

 

Tegime raekoja avatud uksega liftis ringi peale, otsisime ülikooli raamatukogust piiblit taga, väsitasin Maarjat šoppamisega (ma ei tahtnud ntx kuidagi raamatupoest ära minna), jalutasime mingi seltskonnaga öise kanali ääres kaugele... Maarjal on ägedad ühikakaaslased, nendega üritasin muuhulgas ka lauajalgpalli (ehk kickerit) mängida, milles ma olin ja jäin täiesti kohutavaks. Vaatasime Maarjaga "Uhkust ja eelarvamust" ja pidasime pikki-pikki arutelusid erinevate teoloogiliste küsimuste üle (arvatavasti ainult Jumal teab, kas neist mingit tolku ka oli). Laupäeval käisime kloostris, õigemini endises kloostris asuvas ühikas, millel oli päris pidulik sünnipäevapidu. Tänujumalateenistus oli kirikus ja pärast oli kõned ja pidulik söömine Tasuta sai süüa, see tõmbas ka mitmeid tudenged ligi. :) Pühapäeva hommikul aga jätsin ma Maarjaga hüvasti ja läksin rongiga Lübeckisse. Päris palju sadas, Lübeckis jäin eriliselt vihma kätte. Lübeck tundus küll väga armas linn olevat, täis vana arhitektuuri.

 

 

Mul oli aega ainult 1,5 tundi, selle ajaga jõudsin ainult vanalinnas tiiru teha ja paari kirikusse sisse astuda. Siis tuli pikk tagasisõit rongis, praamiga otse Saksamaalt Sjaellandile, märjad-märjad tossud jalas. Aga väga tore reis oli kokkuvõttes. :)

Veidi peaks kribama ilmselt ka oma uue aine kohta, mis praeguseks on juba 2 nädalat käimas olnud. Nimi on Health Design, õpime palju aedade ja tervise kohta, näiteks teraapiaaiad ja tervist tugevdavad aiad, neid mõisteid kõiki eesti keelde tõlkida on veidi kummaline.  Superpõnev on, ei mäletagi, et mul oleks varem midagi nii huvitavat olnud ülikoolis. Palju praktilisi harjutusi oleme ka teinud, käinud väljas parkides jne. See nädal on üldse ekskursiooninädal. Tegelikult peaks varsti uue postituse selle kohta eraldi tegema, sest see on ka ülipõnev olnud.

Siin on lumi maas ja sajab aina juurde!!! JEEEEEEE!!!

Kiirus...

On see nüüd hea või halb, seda ma ei tea, aga parasjagu kiire on olnud! Eks ma loomulikult olen laisk olnud kirjutama ka, aga koolis on tõeliselt kiire olnud ja muu elu on ka päris huvitav!

Reedel lõpetasin viimase projekti aines "Terrain and Technology in Landscape Architecture". Selle projektiga seoses on mul ka uus rekord - ligi 16-tunnine koolipäev hommikul kella 9-st öösel kella üheni! See oli eelmisel neljapäeval enne rühmaesitlust, kõik viiekesi olime koolis, aga väga palju oli ka üksteise järele ootamist. Hea meel on, et sellega on ühel pool, aga samas tean, et hilisemas individuaalses osas oleksin saanud olla põhjalikum! Töö ei tulnud ideaalne, aga samas ega ma väga palju rohkem poleks osanud ka (ja ma nägin parasjagu vaeva)... Ja nüüd on vaheaeg!!!! :D

Eelmisel nädalavahetusel oli Potluck dinner - meie kiriku korraldatud üritus, kus erinevad inimesed avasid oma kodud, nii et teised said tulla külla, võtta midagi kaasa ühisele lauale ja oma koguduse inimestega tuttavaks saada. Küpsetasin kohupiimakooki ja tuli päris hea välja, see on ka midagi sellist, mida siin Taanis pole. Mul oli hea aeg, kuigi ei tundnud ennast mitte just kõige paremini! No tegelikult oli üldse paar nädalat selline tõbine tunne - ei olnud nagu päris haige, aga päris terve ka mitte. Eelmisel pühapäeval oli jälle aega veidi rohkem ja käisin koguni kolmes kirikus. Viimasena jõudsin Vineyardi kogudusse siin. Seal oli nii hea, et ma tahaksin kindlasti tagasi minna - kasvõi vahetevahel! Hea oli võtta Jumala ülistamiseks rohkem aega, see oli just midagi, mida mul väga vaja oli!

Neljapäeval käisin külas ühel vanemal taanlannal. Temaga kohtusin, hmm, juba kaks nädalat tagasi Pühavaimu kiriku ööpalvusel. See on ka muide koht, kuhu ma kindlasti tahan veel jõuda. Aga külas oli tore, väga mõnus on, kui inimesed nii palju hoolivad! Selgus ka, et meil on ühine tuttav, Gea, keda tema tundis Jeruusalemmast, Lehtmajadepüha festivalilt. Maailm on ikka väga väike! :)

Sel nädalavahetusel olin KFS-i laagris Hillerødis. Sellest kirjutan arvatavasti uue postituse, kui õnnestub ka pilte saada. Ise unustasin kahjuks fotoka maha.

Tuleb tunnistada, et mu asjade unustamine on juba peaaegu kriminaalne! Läpakajuhe on juba kahel korral kooli jäänud, rattavõti läks korraks kaduma (see andis mulle kaks jalutuskäiku juurde) ning ma ei tea, palju kordi juba on mulle kindaid järele toodud!!! Kohutav!

Plaanis on neljapäevalst pühapäevani minna Kieli, Maarjale külla! Kuidagi peab ju oma vaheaja ära kasutama. ;) Jah, kõige rohkem oleksin siiski Eestisse tahtnud, aga Kiel on küllaltki lähedal ning ma pole Saksamaad kunagi näinud...

Nagu ikka, tunnen puudust Eestimaa uudistest! Kirjutage või skaipige, kallid sõbrad! Või täiendage oma blogisid tihedamini! ;)

Kultuuriööst ja muust toredast

Hei, armsad, ma pole jälle nüüd paar nädalat kirjutanud, aga ikka veel olen elus ja terve ja õnnelik! :D

Aga et natuke ikka rääkida, mis toimub, siis palju toimub! Eelmine nädal oli kibekiire, tegelesin oma projekti lõpetamisega. Oma sünnipäeval olin koolis nii enam-vähem 13 tundi järjest, paari skaibipausiga, eesmärk oli projekt enne nädalavahetust valmis jõuda ja jõudsingi, Jumala abiga, väga täpselt. ;)

Ja no nädalavahetus oli imeline. :D Ilm oli vapustav, päike säras enamuse ajast ja tuult oli ka vähe. Reedel linnas jalutades nägin ühe kiriku ees küünlaid ja sattusin just täpselt ühele palvusele - keldi lauludega, muidu sarnane taize palvusega. Väga-väga-väga ilus! Laupäeval käisin laevaga sõitmas kanalitel, või no see oli rohkem suure paadi moodi, päris palju inimesi mahtus sisse. Kopenhaagen näeb vee pealt ikka teistsugune välja, palju rohkem merelinna moodi.

 

Päeva jooksul jõudsin muuhulgas veel Rundetaarni - ajalooline observatoorium, kust on väga ilus vaade linnale, üks vanimaid ehitisi Kopenhaagenis - ja planetaariumi. Planetaarium oli ikka ülilahe: hiiglaslikult ekraanilt kosmosefilmi vaadata, nii et pilk ühekorraga tervet ekraani ei haara, on ikka võimas tunne küll. Pühapäeval oli ikka kirikuskäimine ja pärast seda sain jälle palju jalutada. Tuleb tunnistada, et esmaspäeva hommikul ma kooli ei jõudnud...

Teisipäeval käisin Odenses õppeekskursioonil. Nii kaugel Kopenhaagenist ma polegi veel Taanimaal käinud. Käisime oma kolmandat projektala vaatamas ja veel mõnda teist põnevat ala. Projektiks on parkimine Odense ülikooli juures, seal oldi aga juba alustatud ehitusega, nii et valitses paras segadus. Aga nojah, polnud just turismiekskursioon. Kummikud jäid kahjuks maha, sellest oli kahju, sest kõrges rohus said jalad läbimärjaks.

Eile käisin aga kultuuriööl. See on õhtu, kus vist peaaegu kogu Kopenhaageni rahvas on liikvel. Selle hind on 85 dkk-d ja selle eest saab igale poole, kuhu vaid tahad. Praktiliselt kõik muuseumid, paljud haridus- ja kultuuriasutused on lahti, igal pool toimub midagi. Mina alustasin kella kuuest oma teaduskonna külastamisega, seal oli täitsa tore, sain maitsta õuna-petersellijooki, täitsa hea oli muide. Seal toimusid aga paljud asjad taani keeles, seega läksin sealt päris kähku edasi kesklinna poole. Läksin Slotsholmenile - kanalitega ümbritsetud saar kesklinnas. Käisin seal kuninglikes tallides ja nägin kuninglikke hobuseid. Siis käisin teatrimuuseumis. Ilus väike muuseum ja ilus muusika mängis, aga kui nad hakkasid muusika taustale rõvedaid pilte näitama, sai mul villand ja läksin minema. Läksin parlamenti vaatama. Seal oli meeletu rahvahulk, pidi tükk aega ootama enne, kui turvakontrollist läbi sai. Ega sinna muidu ju sisse ei saa, aga väga võimas hoone oli. Lisaks sellele sai seal kõhu päris täis, kõik erinevad parteid kasutasid võimalust ja tutvustasid ennast erinevates ruumides. Ja pastakatega olen ma ka nüüd päris tükiks ajaks varustatud. :D

Siis käisin veel lossi all keldrites vanu varemeid vaatamas ja kuninglikke vastuvõturuume kaemas. Seal ei tohtinud pildistada, aga enne kui teada sain, jõudsin mõned pildid ikka teha.

Käisin ka lossikirikus, kuhu ka just iga päev rahvas ei pääse. Meeletu rahvahulk oli igal pool.

Edasi, Slotsholmenilt ära minnes tegin peatuse Hojbro platsil, ootasin veerand tundi, et saada tasuta üks mõnus caffe latte ja sõitsin Amalienborgi poole. Amalienborg on suur lossikompleks, kus ka kuninglik perekond elab. Mina käisin seal Amalienborgi muuseumis, mis oli ka ilus. Jäin päris kauaks sinna muusikat kuulama. Kaks neiut mängisid seal: üks viiulit, teine tšellot, ja mina lihtsalt istusin ja nautisin seal kaua.

Siis läksin marmorkirikusse, sinnasamasse lähedale. See on üks ilusamaid kirikuid, kuhu ma kunagi sattunud olen, kahtlemata. Ja selle kuppel vist on isegi kõige suurem Euroopas, kui ma ei eksi.

Õhtu lõpetasin Heiligaandkirkenis - Pühavaimu kirik. Sama kirik, kuhu ma ka eelmisel reedel sattusin. Kirik oli rahvast täis ja palvus toimus ainult küünlavalguses. Igaüks sai küünla ja see oli lihtsalt imeilus. Oli nii gregoriaani koraale kui muid ilusaid laule, nii soolot kui ühislaulmist. Ma juba veidi saan aru taanikeelsest laulusõnadest. Väga eriline tunne oli seal kirikus istuda ja Jumalat kiita. Koju jõudsin poole kaheks, väsinuna, aga rõõmsana.

Ilus elu

Jaa, elu on tõesti ilus, Jumal on lihtsalt nii hea olnud minu vastu!!! Istun praegu laupäeva õhtul arvuti taga ja kirjutan, pean ju ikka aeg-ajalt teada andma, mis ma siin ikka teen. ;) Sel nädalal olen enam-vähem koolitöödega järje peal, järgmise nädala lõpus on 2. projekti tähtaeg + IT eksam. Aga tean nüüd enam-vähem, mida ma tegema pean ja õnneks võtsin piisavalt lihtsa disaini ka selle asja jaoks - 3 raingardenit Ballerupi raekoja ees, kuhu juhitakse vihmavesi 700 m2 aatriumi katuselt.

Kolmapäeval käisin jooksmas. Esimese korra kohta võtsin liiga pika marsruudi ette - no ligi 9-10 km võis isegi kokku olla, järgmisel päeval kõik kohad valutasid. :D Jooksin kodust Frederiksberg Have-sse (hiigelsuur romantilises stiilis park), seal tegin ringi peale, ühes kohas jäin seisma ja vaatasin elevante (loomaaed on sealsamas kõrval) ja jooksin tagasi. No hästi natuke kõndisin ka. :) Siin on nii palju jooksjaid igal pool, ja kõik jooksid minust mööda. :D

Päris palju olen jälle rattaga ringi sõitnud. Eile ja üleeile sõitsin Vesterbros ja Valbys ringi - need asuvad Frederiksbergist veidi lõuna pool. Üleeile enne kirikusse ülistusproovi minekut käisin ära Estlandgade'l, seal juures olid ka Lettlandgade ja Litauen plads. Väike ja suht igav tänav oli kahjuks, majad ka natuke soditud.

 

Eile käisin Kopenhaageni linnamuseumis, reedeti saab sinna tasuta. Väike ja armas muuseum oli, selle ees oli äge vana Kopenhaageni makett. Kahjuks jõudsin ma sinna alles pool tundi enne sulgemist - siin pannakse kõik kohad 5-st kinni - ja kõike ei jõudnudki näha.

  

Siis sõitsin rattaga veel lõuna poole, kaardilt vaatasin, et seal on hiigelsuur surnuaed. See oli tõesti megasuur ja megailus. Ja hea oli seal rattaga sõita (Eestis ma surnuaedades ei sõidaks, aga seal oli see normaalne). Mulle lihtsalt meeldivad surnuaiad, sealne rahu ja loodus. Sealt tulles eksisin korraks ära, tegin pikema ringi aga leidsin üsna varsti juba õige tee, jalutasin veel Sondergardeni keskelt läbi (suur-suur park, kus rattaga sõita ei tohi :P), imetlesin õhtuvalguses Frederikbergi lossi (seal asub ohvitseride kool). Selle ilusa muruplatsi all pildil asub Cisternerne klaasimuuseum, mille laes ripuvad stalagtiidid ja mida valgustavad küünlad. Tahaks kunagi sinna ka jõuda.

Tänase päeva eesmärk oli ära käia vabaõhumuuseumis. Nii hull tuul oli juba hommikul, et kahtlesin mitu korda, kas minna või mitte. See asub google maps'i andmetel minu kodust 14 km sõidu kaugusel Kongens Lyngby's, Suur-Kopenhaagenis, seega tuli ette võtta paras matk. Aga panin oma lilletikandiga kindad kätte ja läksin. Vahepeal jäi tee äärde IKEA, ja seal ma lihtsalt pidin peatuse tegema. Seal oli metsikult rahvast ostlemas, no ma siis ka ostsin mõned vajaminevad esemed, hinnad on seal tõesti head. Eraldi ettevõtmine täna oli välja lugeda marsruuti, sest ma printisin välja juhised ja kaardi autoga minemiseks, kuid sinna sisse jäi ka kiirtee, mille ääres vahepeal oli jalgrattatee ja vahepeal läks see kusagilt mujalt. Tegelikult läksingi ühest kohast nii valesti, et sõitsin kiirtee ääres rattaga ja mitmed juhid andsid signaali. No liiga hilja oli tagasi minna, sõitsin siis ülimalt tee ääres ja niipea kui võimalik tõmbasin sealt uttu. Ja siis katsusin lihtsalt intuitsiooni kaudu õige tee leida - läks õnneks, leidsin ka. Sattusin juhuslikult Lyngby peatänavale ja ummikusse :) Aga lõpuks oli asi seda väärt, vabaõhumuuseum oli väga põnev koht. Ja tasuta! Palju-palju vanu talusid erinevatest kohtadest Taanist ja ka veskeid, töökodasid, ühiskondlikke hooneid, mõis, palju loomi jne. Peaaegu igale poole sai sisse minna ja avastada. Mul oli seal aega neli tundi, see pandi samuti 5-st kinni ja ma ei jõudnud ikkagi igale poole. Muide, tulevikus olen ma kindlasti elektrikarjustega ettevaatlikum, ühte kitse kõrva tagant sügades sain kõva elektrilöögi (kits sai ka :).

Aga tuul ei läinudki üle, pigem läks hullemaks. Sel hetkel, kui mul juba parajalt külm hakkas, tuli päike natukeseks välja, jäigi u tunniks ajaks paistma ja soojendas mind üles. :) Tagasitee vastutuulega oli päris hull, ülesmäge oli peaaegu võimatu sõita ja isegi allamäge läks mõnes kohas päris raskelt. Lisaks läksin valesti veel ka, ei pööranud õigest kohast ära, tegin jällegi ringi, sõitsin Vanløsesse välja (paar metroopeatust minu omast edasi) ja leidsin jällegi ainult suunataju abil tee tagasi. Selleks ajaks oli peavalu juba kohutav - ikkagi terve päev tuult. Küll see üle läheb, ma olen ikkagi rõõmus! Nüüd õhtul tegin endale kuuma teed ja ahjupannkooki, mõnna! Homme mängin jälle klaverit kaasa kirikus, nii hea on selle kaudu Jumalat kiita ja tänada! Sest mu südames on rõõm!!!

Ilusast sügisnädalast

Alates teisipäevast on ilmad siin Kopenhaagenis väga väga ilusad olnud. Päike ja värvilisemaks muutuvad puud ja rôôm südames!
Kodugrupis on väga vahva, sealne arutelu viimasel kolmapäeval hakkas juba EEÜÜ piibligruppe meenutama. Kolmapäeva hommikul tegelesin moosikeetmisega: apelsini-kôrvitsamarmelaadi tegin, see on eelmise aasta katsetamisest siiani lemmikuks jäänud. Aga kuna kôrvitsat jäi üle, siis eile tegin kartuli-kôrvitsaputru ja täna tegin kôrvitsa-apelsinikooki, môlemad tulid superhead, aga sügavkülmas on ikka veel kôrvitsat. :D
Eile käisin veelkord tivolis, seekord koos kursaôe Kristiga. Äge oli lobiseda, ringi vaadata ja pildistada. No muidugi minu kaameraga tehtud piltidest ei tulnud midagi vôrreldes Kristi omadega, tal on alati hea kaameraga tehtud megahead pildid (tema blogi nimi on LIFE, minu blogist läheb link). Ja ôhtu lôppes toredasti, tivolis hakkas tôeline rock-kontsert. Bändi nimi oli Manga, kui ôigesti aru sain, siis oli tegemist türgi bändiga. Platsi äärest kuulata oli väga vahva, keskel oleks ilmselt kurdiks jäänud. :P Jah, sellist muusikat kodus kuulamiseks ei valiks, aga niimoodi vabas ôhus ôhtupimeduses oli täitsa meeleolukas.
Täna tahtsin ujuma minna, sôitsin päris kaugele ujulasse ja seal avastasin, et lahtiolekuajad on hirmus lühikesed. Olen harjunud, et aurasse saab igal ajal. Jaa, aura järele tunnen ka puudust, vôi tegelikult vôib-olla lihtsalt selle mônusa ujumisosaduse järele.
Kui aus olla, siis üks palvesoov on ka tegelikult! Sain nüüd teada, et mul siiski tuleb maksta selle aasta eest ôppemaksu. Ja ilmselt tuleb selleks laenu vôtta. :( Et jah, palvesoov siis selle eest, et ma omadega välja ikka tuleksin. Olen muidugi veendunud, et Jumal aitab, ta pole mind kunagi hätta jätnud!!! :) Lihtsalt inimlikult, nö jumaliku loogika vastaselt tuleb vahepeal muretsemine ja pôdemine peale.

Kallistused Eestisse!

Üks kibekiire postitus

Kibekiire sellepärast, et raamatukogu pannakse 15 min pärast kinni, aga ma lihtsalt tahtsin üle pika aja jälle teada anda, et minuga on kôik korras ja ma olen ikka rôômus ja ônnelik ja kôik on tänu Jumalale hästi.
Kool on täie jôuga käima läinud. Eelmine nädal möödus esimese projektiülesandega tegeledes. Ka vabadel päevadel istusime pikki päevi koolis arvutite taga! Oli suuremas osas rühmatöö, meie projektala oli Bispebjerg bakke (kes huvi tunneb, vôib kiigata www.bispebjergbakke.dk), tegime Autocad-is sellest kohast mudeli, selle peale terve hunniku terrain style ja analüüsisime igatepidi... Täitsa pônev! Ja lôpuks pidime igaüks individuaalselt kaks A3 plakatit koostama (selleks kasutasin esimest korda InDesign-i).
Käisin kodugrupis kolmapäeval, see oli lahe. Väga internatsionaalne, juhtideks on üks iiri abielupaar. Ja nad olid väga pônevaid toite kokanud. Üks oli puding mingite marjadega, mille nimegi ma ei tea. Hakkame piiblit uurima sellise raamatu abil nagu Following Jesus. See nôuab peaaegu igapäevast tegelemist, seega loodan, et kuidagi ônnestub aega ôigesti majandada.
Eile käisin Nørrebro linnaosas mingis Lähis-Ida poes, aga olin rahakoti koju unustanud ja kôige jaoks taskus olnud mündist ei jätkunud. Sellest hoolimata pakkis müüjanoormees mulle kôik asjad kotti ja ütles, et vôin järgmine kord maksta. Ütles ka, et nad tahavad usaldada inimesi. See oli hirmus äge, Eestis vôiks ka selliseid poode ja inimesi olla!
Täna mängisin klaverit oma kirikus! Ja hommikul jôudsin käia veel siinses metokirikus. Aru ma küll môhkugi ei saanud, aga hea oli olla. Ja pärast kutsus pastor mind allakorrusele brunchile. Ja seal oli paar inimest, kes tundsid Olav Pärnametsa ja üks mees, kes oli aidanud Kuressaare metokirikut renoveerida. Äge!!!
Okei, nüüd on aeg otsas ja kôigest ei jôudnud rääkida, aga eks millalgi kirjutan jälle! Ja väga tahaks Eestist ka uudiseid saada! Igatsen!
Kallistustega Taanimaalt!

Väntamisest

Kopenhaagen on jalgratturitele mõeldud linn, kahtlemata. Jalgrattateed ja jalgrattarajad on igal pool. Samas on tipptunnil ka ummikud ratturite hulgas! Suurte ratastega linnarattaga on nii hea kimada mööda linna, ei pea muretsema, kuskohast õige bussi/rongi/metroo peale saada, vaid tuleb lihtsalt kaardilt õige koha üles leida ja vändata. Boonuseks on muidugi veel pekisaagimisfunktsioon. Tipptunnil vändates peab muidugi ka ettevaatlik olema, et kellelegi jalgu ei jääks või vastupidi. Mulle väga meeldib, et mu rattal on korv nii ees kui taga, väga mugav (pean Eestis oma rattale ka sellised hankima). Ja lihtsad rattatuled (cykellygter) on väga odavad, neid peab pimedas kasutama, kui politseiga jamasid ei taha. ;)
Miinuseks on Taani tuulised ilmad (ilmselt ka vihm, kuigi siin on väga ilusad ilmad viimasel ajal olnud) ja Murphy seadus, et tuul muudab suunda just nii, et nii minnes kui tulles on vastutuul. ;)
Aga ikkagi, vändata on lahe!

Paljust!

Nii palju on viimasel ajal toimunud, et ühist pealkirja sellele postitusele oli suht võimatu leida. Ei teagi, kust alustada, võib-olla sellest, et elu on väga ilus! :D

Eelmisel nädalal jõudsin palju. Esmaspäeval käisin KFS-is, siinses kristlike tudengite organisatsioonis. Teisipäeval tegin taani k. suulise eksami ära, samal õhtul tegin oma Helsinge "perele" tänuõhtusöögi suure hulga eesti toiduga. Kolmapäeval pakkisin ja kolisin, mulle tuli autoga appi rumeenlanna Julia, kes on küll juba suurema osa elust Taanis veetnud. Samal õhtul kutsus ta mind ka oma LIFE-gruppi ehk lihtsalt kodugruppi. Sõime mehhiko toitu, lobisesime, tegime tulevikuplaane ja palvetasime, väga sisuka jutuni seekord ei jõudnudki. Ja kuna neljapäevaks mul mingeid plaane polnud, mu kõikide tsoonide kuukaart kehtis veel ning ilm oli megailus, läksin rongiga Kopenhaagenist välja väikelinna nimega Humblebæk kuulsasse Louisiana moodsa kunsti muuseumisse. Koht oli väga-väga ilus, aiad, rohelised murunõlvad, imeilus merevaade, kunst ja päikesepaiste!

Kõige-kõige ilusam päev üldse oli aga laupäev. Hommikupoolsema osa päevast olin Klampenborgis, väga ilusas kohas Kopenhaageni eeslinnas meie pastori koduaias. Seal toimus selline asi nagu FIBC day - 60-70 inimest, mängud, jutuajamised, piibliuurimine, söömine. Sain jälle väga paljude inimestega tuttavaks. Sõitsin oma rattaga sinna ja tagasi! Võis olla u 20-30 km minu juurest, aga sõita oli hea!

Samal õhtul käisin raamatukogus, sain samaks õhtuks facebooki kaudu kutse minna mõnede inimestega, taanlastega KFS-ist Tivolisse. Septembris on tivolisse sissepääs tudengitele tasuta! Ja see oli tunduvalt ilusam koht kui ma arvasin, kuigi teadsin ennegi, et see on väga kena, eriti õhtuti. Kell pool üksteist õhtul näitavad nad illuminatsioone - tõelist vee-, valguse- ja muusika vaatemängu.

 

 

 

 

 

See nädal tegelen ma aga õppimisega! Tõsiselt! Ja juba on ka jamasid, mis küll osaliselt on juba lahenema hakanud. Probleemid on siinsete süsteemidega, ma ei pääse õppeinfosüsteemile ligi ja pole ka kindel, et mind on registreeritud praegu käimasolevale ainele. Närvesööv! Täna sain koolis wifile ligi, mingi arvutimees tegi mu läpakaga midagi, eile sain parooli ja töötab! :D Praegu õpin ainet nimega "Terrain and Technology in Landscape Architecture", palju-palju AutoCAD-i. Õnneks on nii üliõpilased kui õppejõud väga sõbralikud ja abivalmis. Homme on vaba päev, aga tuleb minna vaatama esimese projektülesande asukohta, linnaosas nimega Bispebjerg, õnneks mitte väga kaugel! Eile just käisin seal, miniKFS grupis, suur rahvusvaheline kodugrupp, toimub üle nädala neil esmaspäevadel, kus suurt KFS-i pole. Pressisime tervelt 13 inimest ühte väikesesse tuppa. Väga tore oli!

Tuleval laupäeval on plaanis minna laulatusele! Julia õde Cecilia ja tema peigmees Tomas abielluvad meie kirikus.

Ühesõnaga, kinnitan veelkord, et olen üks õnnelik inimene ja tänan kõige eest Jumalat!

Ja ikka on lahe inimeste kohta Eestist ka uudiseid saada! ;) Õnnistusi teile!

Uue kohakese asukoht

Nii, minu aadress alates kolmapäevast hakkab olema järgmine:

Moltkesvej 31, 2nd floor, 2000 Frederiksberg

Just täpselt, mitte Kopenhaagen, vaid Frederiksberg. Eraldi omavalitsus, mis on ümbritsetud Kopenhaagenist ja sugugi mitte kaugel kesklinnast. Ilus ja roheline (ja kallis) linnake. :)

Rännakutest

Jällegi olen põnevaid kohti näinud siin, millest muljetada. Viimase nädala jooksul käisin mitu korda Hillerødis. Sõidan küll sealt iga päev mitu korda läbi, aga siiani polnud jõudnud minna vaatama Frederiksborgi lossi ja selle ümber olevat uhket parki. Mitmed inimesed soovitasid mul minna ja siis võtsingi esmaspäeval teekonna ette. Juhtus aga nii, et ühekorraga jõudsin ära vaadata vaid lossi - see  kandis nime rahvusliku ajaloo muuseum, mis siis seal tähendas tohutut hulka portreid - muidu loss nagu loss ikka, st ilus. :) Enne sinna jõudmist aga hakkas juba sadama ja pargis jalutamise pidin jätma teiseks päevaks. Läksingi siis reedel tagasi ning park oli tõepoolest vaatamist väärt. Kui jalutamisest väsisin, istusin pargipingile, vaatasin järve ja metsa, koukisin seljakotist oma läpaka välja, kuulasin selle kaudu imeilusat klaverimuusikat ja lihtsalt nautisin kõike hästi kaua. Tuleb siiski tunnistada, et barokkpargist rohkem nautisin ma pargi looduslikumat osa, see tundus võibolla lihtsalt kodusem ja ehtsam.

Laupäevase retke võtsin ette Roskildesse. Mu kõikide tsoonide kuukaart kehtib kuni 7. septembrini, pärast seda on juba tunduvalt raskem Kopenhaageni ümbruses kolada ja linnast välja saada, nii et kasutan praegu võimalusi. :) Kui Roskildesse jõudsin, oli seal parajasti mingisugune tervise- vms. mess käimas raudteejaama juures oleval väljakul. Kõndisin seal veidi ringi, võtsin laudadelt kommi ja näkse, paar taanikeelset kokaraamatut, toppisin kotti paar õuna, banaani ja lisapudeli vett ning sain pastaka ja kreemituubi kah veel. :D Naeratasin igal pool ja ütlesin väga taanilikult tak. Õnneks keegi väga pikka juttu ajama ei hakanud. ;) Siisläksin toomkirikut vaatama, ilus oli, aga veidi kummaline ka. Kummaline sellepärast, et sinna on maetud enamus taani kuningatest-kuningannadest, lisaks veel palju teisi tähtsaid tegelasi, kirikus kabelites ja koori peal oli väga palju sarkofaage. Harjumatu lihtsalt, oli nagu kirik, aga päris kiriku tunne ei tekkinud. Edasi suundusin viikingilaevade muuseumisse. See oli küll äge, aga kallis ka. Seal oli eksponeeritud siis viie päris viikingilaeva jäänused ja lisaks sai näha järeletehtud viikingipaate ja ka uuemast ajast pärit sarnast tüüpi paate. Oli võimalik ka minna järeletehtud viikingipaadiga Roskilde fjordile sõitma, mina seekord loobusin, hind läks liiga krõbedaks. Vaade fjordile oli loomulikult väga ilus, tekitas jälle tugeva tahtmise linnast välja saada.

 

 

 

 

 

 

 

 

Käisin eile esimest korda muide taanikeelsel jumalateenistusel. Ega ausalt öeldes midagi eriti aru ei saanud, aga vaikselt kaasa laulsin ikka ja täitsa hea oli. Pärast läksin nagu ikka FIBC-sse, mulle meeldib seal väga. Ja sain ühe läti perekonnaga tuttavaks, kes seal esimest korda olid, aga kes elavad Kopenhaageni lähedal. Pereema Ineta on käinud Tallinnas ja on käinud ka Olevistes Effataa ärkamise ajal. Ja nende suures peres on 5 poega.

Ja täna tellisin esimest korda kohvikus taani keeles süüa. Jeg vil gerne have en cafe au lait og et stykke gulerødkage! :D Ja minust saadi aru! Näljasurm oli lähedal ja ühtegi poodi polnud käepärast, sellepärast tuli seekord raamatukogu kohvikuga leppida.

Kolmapäeval kolin Frederiksbergi. Kirikust üks sõber, Julia, lubas aidata mul kolida, tuleb mulle autoga appi. Super-super, sest mulle on asju juurde siginenud, kõik ilmselt kohvrisse ja seljakotti enam ära ei mahu.

Olge kallistatud!