Lõpp paistab!

Uskumatu, aga mu aasta siin Taanis hakkabki vaikselt läbi saama. Pole siia viimase aja muljeid jõudnud kirja panna, aga ega ma väga palju muud polegi teinud kui koolitööd! Eksam, st projekti kaitsmine toimub neljapäeval, sinnamaani tuleb veel kõvasti tööd teha. Paar päeva tagasi sai tehtud ka uus koolipäeva rekord - 17 tundi, alustasin 9.30 hommikul ja lõpetasin 2.30 öösel. Ka eile läks parasjagu pikaks, olin keskööni koolis, üksi ka veel, reede õhtu ju. Tuleb siiski tunnistada, et eile ma seal ainult õppimisega ei tegelenud...

Esmaspäeval jätsin hüvasti KFS-i inimestega, nende viimase semestriürituse lõpus läksime Kuninga aedadesse pesapalli mängima. Lihtsamate reeglite järgi, nagu ma seda ka oma kooliajal mänginud olen. Seda mängu ma eriti nautida ei oska, olen nii aeglane jooksja kui aeglane püüdja.

Eile ja täna sattusin lugema üht väga inspireerivat blogi 3D koguduse rajajalt Jakob Remmelilt, lugesin selle lõpust algusesse läbi (õnneks pole seda veel väga kaua peetud) - nii palju oli seal toredaid mõtteid, mida Jumalaga koos praktikasse panna. Mõtlesin iseeneses, et kui kogudused oleksid palju rohkem valmis muutuma, et paremini inimesteni jõuda, siis poleks võibolla vajagi selliste uute koguduste loomist, vähemalt sealkandis, kus juba on kogudusi. Aga senikaua, kui nad seda ei ole, on sellised noored kogudused Jumala töös tohutult vajalikud! Ja see, mida Jumal 3D-s teeb, on megalt inspireeriv ja julgustav! "Eesmärk on kalastamine, mitte akvaariumi pidamine." Ja tõesti, ükski kogudus ei tohiks jääda akvaariumiks! Üks teine intrigeeriv mõte oli, et iga kristlaste elus on kogudusetöö loomulikult tähtis ja keegi ei peaks olema pinginühkija, aga veel tähtsam on töö väljaspool kogudust. Sain aru sellest nii, et me oleme kogudus trennis käies, kooris lauldes, koolitööd tehes ja mujal mittekristlastega suheldes ja aega veetes ning lihtsalt oma eludega ja kui vaja, siis oma sõnadega Jumalast tunnistust andes. See loomulikult eeldab, et me pole vaid pühapäevakristlased!

Olgu, praegu lõpetan, paljudega ilmselt näeme juba varsti! :) Pisut kurb on ka, sest mu aasta siin on olnud väga hea, aga põhiliselt olen exited, sest elu saab olema täiesti teistsugune kõigest eelnevast! Ja ootan põnevusega, mida Jumal mulle õpetada tahab ja kuhu Ta mind järgmise aasta jooksul juhib!

Pildid-pildid

Panin valiku Prantsusmaa piltidest facebooki üles, neid saab vaadata siit.

Praegu on koolis hiiglama kiire aeg, kolmapäevaks peab valmis saama nii mudeli kui masterplaani, lõiked, visualisatsioon, diagrammid jne. See pole küll lõplik töö, aga üks põhietappidest. Seniks kirjutamiseni, õnnistusi kõigile ja olge seal Eestis ka ikka tublid!

Prantsusmaa reisist

Nii, nüüd olen Bordeaux'st tagasi! Mul ilmselt pole vajagi öelda, kui lahe reis see oli ja kui soe ja ilus on praegu Prantsusmaa. Käisime vaatamas omaenda projektala Bordeaux's ja erinevaid projekte, millest inspireeritud saada. Siin tuleb siis väike ülevaade meie reisist. Pildid tulevad facebooki siis, kui ma need kursakaaslase arvutist kätte saan (võibolla mõned blogisse ka).

1. päev - neljapäev

Hommikul lennuki peale koos päris suure kambaga meie inimestest ja siis läks lahti lend Pariisi suunas. Pariisis kahmasin kaasa paar croissanti ja edasi läks teekond rongi peale. Neli ja pool tundi rongisõitu ja olimegi Bordeaux's. Ostsin trammikaardi nädalaks ja hüppasime trammi peale. Saime tuttavaks oma armsa hotelliga, mu toakaaslaseks oli norrakas Kaia. Õhtul jõudsin esimese tutvuse teha ka hotelli hoovis asuva supermarketiga, kus valik on ikka palju suurem kui Taanis ja hinnad tunduvalt odavamad. Seejärel läks suur kamp meilt süüa otsima. Tegin väikse vea, aga läksin nendega kaasa. Ma polnud eriti näljane, aga nemad maandusid üle tee asuvas restos. Tellisin ainult apelsinimahla ja nautisin seltskonda mingil määral, aga veits imelik oli ikka olla seltskonnas ainuke, kes ei söö. Hiljem enam eriti muud teha ei jõudnud, kui hotelli all seltskondlikult hängida ja tuttu minna.

2. päev - reede

Päike säras ja meie grupp läks hommikul peale kogunemist projektala vaatama. Me tegeleme megasuure, miilipikkuse alaga, Bassins a flot, vanad dokid, tohutusuur allveelaevabaas, jahisadam, palju põnevaid vanu tööstusjäänukeid. Üleüldse väga põnev ja ülisuure potentsiaaliga ala. Ja väga palav, varju polnud kuskilt võtta peale McDonaldsi. Mina kuulusin sellesse poolde meie grupist, kes otsustas mitte alla anda päikese ees ja teha lõpuni ring ümber ala. Ühinesime ühe teise grupiga. Üritasime ka allveelaevabaasi sisse saada, aga ei lubatud kuidagi, nii see mul lõpuks seespoolt nägemata jäigi (hiljem seal avatud näitusele ma paraku ei jõudnud). Aga seiklesime selle asemel vanas lagunenud jahis, mis hoone sissekäigu ees seisis. Poisid aitasid ja vinnasid mu üles, sealt edasi oli põnev ise ronida. Sellises kohas saaks head õudusfilmi teha. Superväsinult lonkisime veel kesklinna, hankisime jäätist ja lebotasime Place de la Bourse'l. See on suur veeväljak, kaetud u 5 cm veega. Iga mõne aja tagant aga vesi kaob ja siis varsti hakkavad pihustid tervel veeväljakul veeauru õhku pihustama. Nii efektne vaatepilt! Ja väga mõnus oli jalgu jahutada. Õhtul hiljem kogunesime kogu rahvaga sinna tagasi martini-time'ks. Martini-time oli igapäevane fun-aeg, kus üks grupp valmistas ette mänge vm põnevat. Veits alkoholi kuulus ka selle aja juurde paraku. Sellel korral pidid kaks inimest grupist tegema "käru" ja üle Place de la Bourse võidu tegema. Teiseks ülesandeks oli rühmakaaslase peale Eiffeli torni mudel ehitada.

3. päev - laupäev

Pikk bussisõit Nantes'i poole. Vahepeatuseks väikelinn Ville Rochefort Sur Mer ja park nimega Jardin des Retours. Nantes'is oli meie põhiliseks sihiks Ile de Nantes, saar linna keskel, kus on vanas tööstuspiirkonnas palju põnevaid projekte tehtud, sealjuures arvestades väga koha genius loci'ga. Ülipõnev! Õhtune martini-time oli pargis nimega Jardin des Fondries. Seda pargiks nimetada tundub isegi kummaline, sest kogu rohelus ja ägedus oli mahutatud vana tööstushoone konstruktsiooni keskele. Olime Nantes'is ühe öö, õhtul-öösel jalutasime vanalinnas, peale kohvikus istumist sattusime poolkogemata lossi, kuhu sai muuseumiöö puhul tasuta sisse. Nii et üks turistikogemus ka sealt linnast.

4. päev - pühapäev

Pühapäeval oli minus tõeline kirikusse mineku igatsus, aga aega selleks polnud ja enne reisi netis surfates ei leidnud ma selles linnas ka ühtegi rahvusvahelist kogudust. Aga jätkasime Ile de Nantes'i avastamist. Peamine vaatamisväärsus seal oli elevant, oma 10 m kõrge masin, mis ka aeglaselt ringi liikus ja inimesi seljas kandis. Ja muudest projektidest seal sai hunnikute viisi inspiratsiooni, piltide hulk, mis sai klõpsitud, on ikka päris suur. Patareid kahjuks surid päeva keskel. Nantes'is oleks võinud kauemgi olla, vaadata oli hirmus palju, aga vast oligi see hea, sest mitu ööd sealses noortehostelis oleks tõesti liig olnud. Seejärel põikasime läbi St Nazaire'st. Seal oli meie sihiks ala vanade dokkide ümber ja allvelaevabaas, seega suht sarnane teema, nagu meil Bordeaux's on, aga seal oli see juba kujundatud ja poolvalmis. Hea seltskonnaga itaalia restos istuda oli mõnus, aga järjekordselt ei suutnud mu kõht praadi mahutada ja võttis vastu vaid desserdi. Tagasi jõudsime hilja, muidu mu väike lootus kuueks tagasi jõuda, et kirikusse saaks, ei läinud kuidagi täide. See-eest olimul bussis Piibli ja pleieriga hea aeg koos Jumalaga.

5. päev - esmaspäev

Hommikul oli meil ekskursioon botaanikaaias, mis asus peaaegu hotelli kõrval. See koht on ikka väga lahe! Ja supervahva oli ka kasvuhoones käia, ma polegi näinud varem palkidest konstruktsiooniga kasvuhoonet. Peale seda suundus osa meie grupist tagasi projektalale, aga minu mõõt oli sellest täis ja läksin otsima järgmist kohta meie programmis - Square Vinet. See oli armas pisike pocket park - taskupark (?) keset vanalinna. Kaks pargiseina oli taimi täis istutatud, keskel oli 2 pikka kivipinki ja mõned puud. Seal oli mõnusalt vaikne kesklinna kohta. Seejärel käisin pisut šoppamas, oli hädasti vaja lühikesi pükse. Käisin seejärel läbi Jardin Publique'st, kus asus ka vana botaanikaaed, see koht enam nii suurt muljet ei avaldanud (ära olen hellitatud võibolla). Oijah, ja siis õhtul käisime ühe kambaga restoranis, kus ma sain esimese sooja söögi kogu reisi jooksul. Tellisime kõik korraliku kolmekäigulise õhtusöögi ja pärast ägisesime. Jalutuskäik tagasi tegi tunde õnneks paremaks.

6. päev - teisipäev

Meie sportlikud õppejõud olid avastanud veel ühe koha Bordeaux's. See asus rohkem äärelinna pool, nimi oli vist Parc de l'Ermitage. Üks ägedamaid kohti terve reisi jooksul, aga matk sinna polnud just lühike. Igaljuhul hommikul võtsid õppejõud kõik sappa, kes kaasa tahtsid tulla ja suundusime selle suunas. See on väga suur loodusliku ilmega park, mille keskel on vana tsemendikarjäär. Ägedad metalltrepid viisid nõlvast alla, vahepeal olid väljaulatuvad vaateplatvormid. All oli kohati tunne, nagu oleksid sohu sattunud, linnud kriiskasid, aga midagi nähe polnud. Edasi minnes oli ranna moodi asi väga sürride istetega, hiljem olid teistsugused kivist lamamistoolid, vette viivad kivilahmakad. Mingi osa pargist oli jällegi suht urbanistliku kujundusega, mõjus pisut naljakalt sellises kohas. Aga jälle inspiratsiooni kui palju! Tagasiteel avastasin, et olin trammikaardi ära kaotanud, polnud kõige parem uudis. Päev läks edasi grupis oma projekti arutades. Õhtupoolikul jalutasin jõe vastasküljel projektalani, et sealsest sillaehitusest ja infotahvlitest mõned pildid teha, jõudsin megaväsinuna tagasi. Õhtul oli meie kord teha martini-time. Valmistasime ette päris põhjaliku mängu, erinevates punktides erinevad ülesanded. Kukkus päris lõbusasti välja, eriti finaal, milles mõned grupid pidid etteantud sõnadega laulu vms. ette valmistada. Nalja sai palju!

7. päev - kolmapäev

Magasin kaua, olin toakaaslase arvutiga netis. Lõunast jalutasin kesklinna. Sattusin ühte mitte nii kenasse linnaossa täiturule, ostsin paar raamatut. Šoppasin veits veel ja siis oli meil konsultatsioon õppejõududega, ehitasime jälle oma ideedest kiirmudeli. Hiljem käisin katedraali kellatornis, sinna said -25 aastased tasuta sisse. Sain sealt häid vaateid pildistada. Hiljem käisin katedraalis missal, mitte midagi aru ei saanud, aga ikka oli hea olla. Õhtul oli veel kõikide projektide ja kõikide mudelite ülevaatamine. Seal tehti kogu meie kambast ka ühispilt, enne kui meid sealt pargist minema aeti. Suurem osa parke on Prantsusmaal aiaga ümbritsetud ja suletakse kindlal ajal.

8. päev - neljapäev

Ärasõit Bordeaux'st! Hommikul pakkisin, lõunaajal võtsin koti selga ja teel raudteejaama tegin viimase tiiru linna peal. Ootasin tavalist ja igavat tagasisõitu, mille tarbeks oli mul paar head raamatut, aga paraku see nii ei läinud. Ühel hetkel mõnesaja km kaugusel Pariisist jäi rong seisma ja teatati, et raudteel on inimesega seotud õnnetus ja rong jääb tunniks ajaks seisma. Õudne! Ja siis ma juba teadsin, et mitte kuidagi ma selle lennuki peale ei jõua. Õnneks olime kolmekesi, 2 teist tüdrukut reisisid 1. klassis. Ühel neist õnnestus helistada AirFrance, aga seal teatati, et pileti muutmine on teist sama kallis kui esialgne pilet. Siis olin juba suht paanikas, lisaks avastasin, et polnud oma broneeringu numbrit üles kirjutanud. Mõned kiired kõned Eestisse ja sellega sai korda. Kui me siis ligi 2 tundi hiljem lennujaama jõudsime, oli AirFrance's üks tohutult sõbralik mees, kes tegi nalja, rahustas meid ja andis lõpuks uued piletid järgmiseks hommikuks täiesti tasuta. Jeeee!!!

9. päev - reede

Planeeringuväline päev! Öö möödus magamata, pingid lennujaamas olid kõik käetugedega, metsik lärm tuli põrandapesumasinatelt ja kodutuid oli suht palju ümberringi. Olin vahepeal nii väsinud ja meeleheitel, et proovisin põrandal jope peal magamist, aga paari tunni pärast oli juba kohutavalt külm. Kuus hommikul saime minna check-in'ist läbi ja lennukis oli juba mõnusam magada. Aa, meie grupist oli 4 inimest veel eelmise õhtu lennust maha jäänud. Nad tulid Pariisist rongiga ja rong hilines pommihirmu tõttu. Kohtusime nendega hommikul. Nii hea oli tagasi Kopenhaagenis olla! :)))

 

Avastasin, et Kristi on oma blogisse kirjutanud toreda ja põhjaliku ülevaate reisist tema pilgu läbi.

Asjade mõttekusest

Olen jälle mõtlemas asjade mõttekusele. No näiteks, kas see, mida ma teen on alati mõttekas? Loomulikult mitte! Kas enamasti on? Suurema osa ajast? Või vähema osa ajast? Nojah, tuleb tunnistada, et ei oska sellele vastata. See oleneb paljust. Mõned asjad on hetkel mõttekad ja vajalikud, aga veidi pikemas perspektiivis pole neist muhvigi kasu. Kas see, et ma siin Kopenhaagenis oma tunde kulutan võimalikult fancy projekti valmistamisele, on ka pikemat aega mõttekas? Kas see, et tahan uudishimust paljudest-paljudest valdkondadest teada saada ja oma aju "pahna" täis toppida, on kokkuvõttes mõttekas? Kui mõttekas on meelelahutus? Või kuidas on igavikuga? Mis osa mu tegudest on igaviku perspektiivis mõttekas???

Milline osa sinu tegudest on igavese elu perspektiivist mõttekas?

Peaaegu suvi

Siin on nii-nii roheline juba ja õitsev! Läksin täna fotoka ja raamatuga Frederiksbergi parki ja selle kõrval olevasse väiksemasse megailusasse parki. Jalutasin, pildistasin, pikutasin ja lugesin raamatut. Meeletult palju oli päevitajaid, muru peal lebotajaid, pallimängijaid ja pikniku pidajaid. Like, like, like!

   

 

 

 

 

 

 

Veidi rohkem pilte on üleval mu facebooki lehel.

 

Aa, muide, ma avastasin enda jaoks ühe hästi mõnusa Eesti bändi, kristliku mõttega veel pealegi. Tüdrukutebänd Kehrast, nimeks on Miip ja nende stiil on väga omapärane ja iseseisev, veits punk, mis on tore, sest kristlikus muusikas eriti Eestis on harva midagi uut kuulda.

Paar laulu, mis eriti kummitama jäid:

Sõnum selles on siis, et kõik pole alati nii nagu pealtnäha paistab. Inimene näeb, mis silma ees...

See lugu räägib iseenda eest. Päris hea on!

Plaati tahaks ka, neil tuli see välja vist eelmise aasta lõpus ja on korralikes plaadipoodides täitsa olemas (vähemalt Miip-i kodulehe andmetel).

Tagasi Taanis

Kristus on üles tõusnud! Nii see on! Ta on tõesti üles tõusnud!

Suured pühad on käes, aga mina sõitsin täna Kopenhaagenisse tagasi. Paraku-paraku, kaks kuud on veel ees, viimane pingutus siin riigis. Lennukis hakkasid mul esimest korda kõrvad metsikult valutama, ilmselt nohu pärast. Külmetusest pole ma siiani lõplikult jagu saanud, ikka on kõva nohu ja aeg-ajalt köha, aga enesetunne on suht hea.

Neljapäeval oli meil J-ga loodusesse minek plaanis, hakkasime sõitma ja jõudsime Peipsi äärsetesse küladesse välja. Päike säras ja vahva oli sõita läbi kitsaste külatänavate. Ühel kruusateel pidime rehvi vahetama, mis ei olnudki nii lihtne tegevus. Varuratas oli kinni roostetanud. Ja poltide lahtikeeramisega ei saaks ma üksi ikka kuidagi hakkama. Teeäärel autos piknikku pidada, linnuparve pildistada, teises kohas pajutibusid, möödujaid ja üksteist pildistada ning pärast Luua arboreetumis ringi jalutada oli tõeliselt tore.

 

 

Oli ilus puhkus! Viimast korda olin Pepleri korteris tšillimas, kui Eestisse tagasi tulen, siis pean kuskile mujale kolima. Olin palju koos J-ga Tartu metokirikus. Ausalt öeldes on seal veel väga harjumatu minu jaoks, kuid eks katsun ikka küsida, mida Jumal selle asja kohta arvab. Tema teed on parimad!

Vaikne nädal vol 1

"Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu." (Jh 3:16)

"Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust." (1. Jh 1:9)

Praegu on vaikne nädal, kus paljudes kirikutes meenutatakse eriliselt Jeesuse kannatusi. Igaühel tasuks praegu selliste asjade üle mõelda! See on nii-nii eriline, et kui sa, kes sa praegu seda loed, ei tunne veel Jeesust, siis südamest soovitan teda tundma õppida. Hoiatus sealjuures: su süda võib kõvasti muutuda, täituda sellise armastusega, mida ainult tema võib anda! Ära otsi enam vabandusi, miks seda mitte teha, neid leiab alati, aga otsi Jeesust. Kui sa ei tea, kuidas seda teha, siis otsi Piiblist näiteks Johannese evangeelium ja alusta selle lugemisest. Ja palveta, räägi Jumalaga, vabalt, nagu laps räägib oma isaga.

Minu enda vaikne nädal algaski vaikselt, haige olemisega. Kahju, sest väljas on nii ilus ja soe, aga olen saanud ka siin Pepleris peatudes mitmeid asju ära teha ja rohkem lugeda. Hetkel loen Wilhelm Busch'i raamatut "Jeesus - meie saatus" ja imestan, kuidas mees, kes juba 1966. aastal suri, suudab nii elavalt, nii tänapäevaselt ja selgelt poindi selgeks teha. Üks päris tabav lõik raamatu keskelt:

"Tahate elada ilma Jumalata? Aga palun! Tahate elada ilma Jumala rahuta? Keegi ei keela! Tahate elada ilma palveta? Laske käia! Tahate elada ilma Piiblita? Eks proovige! Tahate Jumala käskudest üle astuda? Andke minna! Tahate hoorata, purjutada, valetada, varastada, mitte pühitseda pühapäeva? Kõik on lubatud! Kes seda Õnnistegijat, kelle Jumal on saatnud patuseid päästma, ei vaja, võib ta kõrvale lükata. Kes tahab pea ees põrgusse põrutada, lasku käia! Jumala juures pole sundust. Ainult tehke endale selgeks, et te siis ka kõige eest ise vastutama peate. Jumal pakub teile Jeesuse läbi pattude lunastust ja rahu. Te võite öelda, et ei vaja ega taha seda. Aga ärge mõelge, et oma elu viimastel hetkedel võite kinni püüda selle, mida Jumal teile kogu elu pakkuda on tahtnud. Te tohite Jumala pakkumise tagasi lükata, aga peate selle eest ka maksma. Ja see on põrgu!"

Jah, see võib kõlada karmilt, aga see on tõde! Ma palvetan südamest, et veel paljud inimesed tunneksid selle ära ja pöörduksid Jumala poole!

Eestis müttamisest

Heihei,

pole jälle ammu kirjutanud, sest olen Eestis ja siin on tegemist ikka hulganisti. Supertore on olnud, mida oligi ju arvata. Hetkel olen Tallinnas, tänase päeva toredaks ülesandeks on paari sõbraga kokku saada ja lobiseda lõpmatuseni. :) Neid kokkusaamisi oli muidugi juba eelmisel nädalal Tartuski, Tartu tundub ikka sama külalislahke kui varem kõigi oma uute ja vanade söögikohtade ja raamatukoguga ja loomulikult sõprade, Kolgata ja EEÜÜ-ga. Nojaotseloomulikult J-ga. :D Nädalavahetusel sõitsime Kiisale, muuhulgas vaatasime tee peal kummagi vanaemad Koerus ja Paides üle. Ja laupäeval käisime Tallinnas mu teise vanaema 85-aastasel juubelil, kuhu oli nagu ikka terve hunnik sugulasi kokku tulnud. Tuleval nädalavahetusel on plaanis J teised vanavanemad ka ära vaadata, tõenäoliselt Põlvas ja siis sõita nende maakoju Värskasse. Ohjah, pikad reisid, aga omamoodi tore ka, et on põhjust Eestis ringi sõita.

Homme on mul Tartus SEOS-e (endine Valge Roosi Vennaskond) loeng sõltuvustest Descartes'i lütseumi noortele. Päris ootamatult tuli pakkumine Tõnisega kaasa minna, aga tundub põnev. Vanast ajast on mul materjalid enam-vähem tuttavad niikuinii.

Plaane on veel ja kindlasti on meil plaanis olla spontaansed, aga praeguseks mulle kirjutamisest aitab ja seega kõike ei avalda!

Kirikurott

Lugesin oma eilset postitust ja mõtlesin, et kirikurott on ikka üks huvitav sõna. Kahjuks negatiivse alatooniga, mis on samuti huvitav. Sest kirikus rott olla oleks minu meelest tunduvalt parem kui kuskil suvalises keldris või rentslis rott olla, hea õdus õhkkond ümberringi ja kuskilt ikka midagi süüa leiab, kui mitte kirikuköögist, siis mõne küünla kuskilt ikka leiab, mida näksida. :) (Sellest jutust palun mitte teha järeldust nagu mulle rotid meeldiksid ;)

Kilde suhetest ja vahekokkuvõte tänust

Täna oli taas kord põhjust järele mõelda ja olla tänulik Jumalale kõige imelise eest, mida ta viimasel ajal ja üldse mu elus teinud on. Mind pani mõtlema üks mu grupikaaslane viimasest ainest. Nägin teda raamatukogus, kus me mõlemad olime artiklit välja printimas ja rääkisime veidi juttu. Tema artikkel oli seisus, et ta ei arvanud sellega ainest läbi saavat. Seda sellepärast, et just kirjutamise ajal tuli nagu välk selgest taevast emotsionaalne löök, lahkuminek poisist, kellega oldi kolm aastat koos oldud. Jah, ma tean, et selliseid asju juhtub, ja mitte vähe, aga ausalt öeldes mind see ikkagi šokeeris ja pani mõtlema. Mõtlesin, miks inimesed teevad nii väga haiget üksteisele. Miks alustatakse suhteid nii vastutustundetult, ilma tulevikule mõtlemata? Kas ei saada aru, et teine inimene su kõrval pole lihtsalt midagi, mida oma tahtmiste jaoks kasutada niikaua kui see sobilik tundub? Okei, nad polnud abielus ja polnud abielutõotusega lubanud üksteisele kõigest hoolimata kokku jääda, aga sellest hoolimata. Nojah, ma pole psühholoog ega isegi võib-olla mitte kuigi hea inimestetundja, aga tean, et kõik algab mina-mina suhtumisest, isekusest. Mitu korda olen kuulnud lahkumineku põhjusena, et mul polnud enam hea... Pole kuigi hea vabandus, sest selle tuleks suhte alguses selgeks teha ning töötada selle nimel ka siis kui mõni hetk ei olegi hea. Sügavas suhtes lihtsalt peab lähtuma Jeesuse õpetusest ja armastama teist inimest nagu iseennast, oldagu siis kristlane või mitte. Ja see võib vahel olla raske ja nõuda palju alandlikkust. Olen näinud lähedalt, kui palju mürki toodab uhkus ja andestamatus.

Teine asi, mis mulle ikka mõnikord mõtteisse tuleb, ja millele ma arvatavasti vastust ei leiagi on: miks küll mina??? Päriselt ka, miks Jumal on mulle niipalju head kinkinud ja nii imelisi asju mu elus eriti viimasel ajal teinud? Mõned suuremad asjad, mille eest ma hirmus tänulik olen:

• Jumal on lasknud mul teda ennast tundma õppida ja mul võib temaga olla isiklik lähedane suhe
• Jumal juhtis mind J-ga kokku (täiega ja ainult Jumala töö) :)
• ma võin õppida magistrantuuris eriala, mis mulle meeldib (ma ei arva, et ma iseenesest oleksin tark ja töökas, aga Jumal on vastanud palvetele, andnud uut tarkust ja jõudu)
• mul on palju sõpru, keda saan sügavalt usaldada
• ma võin olla sel aastal Kopenhaagenis tarkust omandamas
• mul on kaks kogudust, Oleviste ja Kolgata, mis on nagu mu teised perekonnad
• ma saan teenida kaasa Jumala töös erinevates valdkondades, mis mu südamel on
• olen saanud veits reisida, varsti lähen Bordeaux-i (ja see ei loe, et see teeb mind vaeseks kui kirikurott :D)

Jah, Jumal on vastanud palvetele ja teinud veel asju, mida on võib-olla isegi raske märgata! Aga südames on tänu! Ei tea, peaks vist hoolikamalt tähele panema hoiatust: "Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem" (Lk.12:48b). :)

Keeru-viiruline

Uuuuhhh, miks peab koolitöö alati nii keeruline olema ja tähtajad liiga kiiresti lähenema?! Aga praeguseks on asi tehtud, artikkel valmis, väikeste vigadega võib-olla, aga siiski. Eile-täna vedasid programmid lihtsalt täiega alt. Ei õnnestunud mul Scribus-ega layouti teha (InDesign-i mul pole ju), just siis kui tutoriali järgi hakkas põhimõte juba selgeks saama, siis vaatasin, et taanikeelseid tähti ta ikka näidata ei taha. No ja siis tegin ikkagi Wordis layouti, jätsin piltide alla ruumi, mõtlesin, et lisan Inkscapes pildiallkirjad, aga tühjagi, Inkscape ka jamas täiega! Lõppeks tegin Photoshopis, mis polnudki nii paha mõte. No ja siis olin ma esialgsest töö üleslaadimise tähtajast juba 10 min üle, aga kuidagi ei õnnestunud üksikuid pdf-e kokku liita. Guugeldasin, esimene kord sattusin jama otsa, aga teisel korral vedas. Pdf-glue oli ka suht uimane programm, aga sai asjaga lõppeks hakkama. Õnneks selgus, et aega töö üleslaadimiseks on siiski keskööni. Oehh... ja nüüd lõpuks sain asja piisavalt väikeseks tehtud, et sain asja üles laadida, homseks pean mingid asjad sellest CD peale ka kirjutama (CD toorikud on siin muide röövlihindadega). Nojahh...

Esmaspäeval lendan Eestisse, juhheii ja jippidijee!!! :D:D

Loominguline ülistus

5 põhjust, miks olla Jumalat ülistades loominguline:

• Jumal on loominguline
• Meie oleme loomingulised
• Jumal tahab, et me väljendaksime oma loomingulisust
• Loominguline kiitus äratab teiste tähelepanu
• Jumal on seda väärt!

"Kui inimesed kuulevad sama asja korduvalt samal viisil, siis nad lõpetavad kuulamise. Viga on teha sama asja samal viisil ja oodata unikaalseid tulemusi." [Ed Young]

Allikas: Pure Praise - Dwayne Moore

Häkksepp

Hacksmith

1.a. A lowlife scumbag, taking advantage of people who feel absent minded as it is for locking there keys inside there home or automobile.
b. Someone who charges government prices and does a half-assed job.
c. An inferior, wannabe Locksmith making good people pay prices comparable to the cost of a 38" TV, and only getting the box the TV is supposed to come in.
d. the company "ABC Lock and Key" in Phoenix, AZ
e.Any and all companies not employing licensed locksmiths

Allikas: Urban Dictionary

Ma soovitasin J-l lukksepaks hakata, aga tema ütles, et on pigem häkksepp. :D

Imeline

Kopenhaagenis on Kingosgade ja Kingo trafikskole (kes saab aru, see saab ;).

Krookused õitsevad, lumikellukesed ja märtsikellukesed ja tsillad ka. Lehepungad on puudel ja suur kevad on käes! Pargis oli üks põõsas paksult roosasid õisi täis, mis lõhnasid megahästi. Rohi hakkab roheliseks minema ja võililletutid on väljas. Jumal on selle nii-nii ilusaks teinud ja on pannud mu südamesse suure tänu ja rõõmu, vaatamata kõigele, mis seda maha kiskuda tahavad!

Koolitöö kirjutamine edeneb visalt, heade ideede puudus on pisut. Vaatab siis, kas täna õhtuks on arengut näha.

Mõtteid loomisest, teadusest ja Jumalast

Selle asemel, et praegu hilisõhtul tööd teha, panen mõned mõtted kirja sel teemal, mida eelmises postituses väheke alustasin. Teema God&Science, mille põhjal esmaspäeval kfs-is diskuteeriti, kattub pisut ka mu viimase aja mõtete ja arutlustega teaduse, loomise jms teemadel.

Kirjutan parem kohe alguses ära, et need pole kõik täiesti valmismõeldud mõtted ja suurem osa sellest teemast on selline, millele ma veel vastuseid otsin (niipalju, kui see üldse võimalik on).

• Ma olen veendunud, et Jumal on loonud maailma ja hoiab seda aktiivselt käigus. No comments about that!
• Alustuseks ma arvan, et maailm, mis on meie ümber, on objektiivselt, teaduslike meetoditega uuritav, mõõdetav. Mõtlen sellega, et on väga vähetõenäoline, et kõik meid ümbritsev toimub näiteks ainult meie peades, mis küll oleks meie jaoks ikka samasugune reaalsus. Mulle tunduks see siiski veidi pettusena Jumala poolt, nagu Ta laseks meil kulutada nii palju aega ja energiat maailma uurimiseks, mis tegelikult eksisteerib ainult minu peas. Tean, et Jumal on tõde ja ta ei valeta. Aga jah, seda teist varianti ma ei usu!
• Ma usun, et usk Jumalasse ja teadus ei ole vastuolus. Erinevalt ateistliku poole esindajast diskussioonis ei arva ma üldiselt, et usu ja teaduse kattumine mingites punktides oleks halb. Halvaks muutuks see juhul, kui üks hakkab teist vahendina kasutama, näiteks siinkohal usklikud, kes teevad teadust ainult põhieesmärgiga sellega tõestada mingeid usupõhimõtteid. Ateistid võrduvad siinkohal samuti usklikena, sest ka nende seisukohad võivad samamoodi kallutatud olla (sain teada, et näiteks suure paugu teooria vastu on olnud mitmeid ateiste, põhjusel, et singulaarsusest millegi tekkimine eeldab nende meelest looja olemasolu). Samas arvan ma, et paljud teadusavastused toetavad looja olemasolu (soovitan lugeda Lee Strobeli "Kohtuasi Looja kasuks")ja niivõrd saab teadustulemusi ka usuga siduda. Teadlased (ja teised sulelised ja karvased) ei tohiks aga usku kasutada ainult nende lünkade täiteks, mida me veel ei tea.
• Selle kohta, et teadus on ekslik, siis loomulikult, et on. Pimesi ei saa midagi usaldada, tuleb kasutada oma pead ja enamasti tuleb kasuks ka targemate inimeste arvamuse küsimine. Aga enamustes teadusavastustes pole mingit mõtet kahelda. Kui tulevadki uued täpsustused ja ümberhindamised, ei pane see kogu teadust ja kõiki selle metoodikat kahtluse alla.
• Loomise kohta: ma ei tea, milline loomise variantidest on õige ja ei saa selles ilmselt kunagi ka täielikult veendunud olla. Päris hea ülevaatlik wikipedia artikkel on siin: http://en.wikipedia.org/wiki/Creationism. On palju võimalusi, kuidas loomisest aru saada: teistlik evolutsioon, intelligentne disain, progressiivne kreatsionism, "lünga" kreatsionism, "vana maa" ja "uue maa" kreatsionism. Minu meelest on kristlastel väga ohtlik teha sellistes küsimustes kaugeleulatuvaid järeldusi, nt et see või teine teooria on valeõpetus. Meie ei olnud seal, see on kindel, seega ei saa me ka otseselt tõestada midagi! Aga loomulik on vist, et tahaksin teada ja loomulik on vist ka, et üks või teine teooria tundub tõenäolisem kui teine.
• Ma usun, et Jumal võib sekkuda loodusseadustesse (after all, Tema need ju loonud on). Tean, et Ta teeb seda tihti väiksemal skaalal (imed jms). Samas mulle lihtsalt tundub, et Ta ei tee seda enamasti siis, kui ta nö loomulikul viisil saab asjad ära korraldada ja ka "loomulikud" viisid on sageli päris imelised, kui me oskame neid märgata. Ta ei tõsta ju pidevalt mägesid teisale. Ka maailma loomise kohta võis see nii olla, et Jumal mõtles alguses mängureeglid - loodusseadused ja siis hakkas tegutsema, tundub kuidagi loogiline. Aga jah, Jumalat ei saa kasti panna, Ta on niivõrd loominguline oma tegutsemisviisides.
• Mulle jäi mulje, et evolutsiooni kohta oli esmaspäevasel kristlikul kõnelejal päris kindel veendumus, et see siiski toimus. Ta ei seletanud seda siiski põhjalikumalt, aga soovitas oma viimast raamatut lugeda. Hmm, ma pole kindel, et see kunagi mu kätte satub. Ja ma pole üldse mitte kindel makroevolutsiooni toimumises (mikroevolutsioonis ei kahtle muidugi ükski mõistusega inimene). Häid argumente on mõlemal poolel, tunnistan, et siiamaani on mulle rohkem ette sattunud väga tugevaid argumente evolutsiooni vastu.
• Piiblist niipalju, et ma usun, et see on Jumala Sõna, Jumalast inspireeritud ja väga erinevate tolle ajastu inimeste poolt kirja pandud. Piiblis on väga-väga erinevaid žanre: ajalugu, poeesiat, prohveteeringuid, kirju, õpetusi jne. Nende eristamine pole alati lihtne, aga see on oluline, kui tahta mingit sotti saada. Teadus võib minu meelest aidata natuke selgust tuua, millise žanriga on tegemist. Näiteks Psalm 75:4 ütleb: "Ilmamaa vabiseb ja kõik selle elanikud, aga mina olen selle sambad pannud paigale". Me teame, et maakera pöörleb ja sellel pole sambaid :), seega ma usun, et see on kujundlik keel. See pole vale, aga see väljendab midagi muud, kui sõna-sõnalt öeldud on. Loomulikult me peame päris ettevaatlikud olema sellega, et öelda, mis kirjakoht on piltlik keel ja mis mitte ning iga kohta tuleb eraldi kaaluda.
• Kristliku poole esindaja väitis esmaspäeval, et 1. Moosese 1. ptk hermeneutika ja lausekonstruktsioonid viitavad pikemale perioodile, kui üks päev. Olen kuulnud ka mitmest kohast, et sõna "päev" annab tõlkida ka kui sõna "ajastu". Traditsiooniliselt kasutatakse ikka sõna "päev" ja heebrea keele tõlkeprobleemid (ntx ühele sõnale kümme vastet, see on väga rikas keel) on alati problemaatilised. Piibli tõlgendamisel on iga tõlge tegelikult interpretatsioon, isegi siis kui see on hea tõlge nagu KJV vms, ma usun, et tuleks lähtuda algkeelest, kui see on võimalik. Kaugeleulatuvate järelduste tegemisel (ntx avalikult millegi valeõpetuseks nimetamisel) on see aga vältimatult vajalik. Ma tegelikult ei tea, kuidas 1. Ms. 1. ptk-ga konkreetselt on ja ma ei tea, mis oleks õigem viis asja tõlgendada. Nagu ma juba kirjutasin, siis Jumalale pole võimatu sekkuda loodusseadustesse ja kõik sõna-sõnalt 7 päevaga valmis teha.
• Ma arvan, et need teemad ei tohiks kunagi olla asjad, mis kristlasi üksteise vastu pööravad. Need pole ka kaugeltki nii tähtsad küsimused! Tähtis on see, kas meil on isiklik ja lähedane suhe Jumalaga või mitte, sest ainult see on tõde ning toob meie südamesse elu ja rõõmu ja kõike muud ülirohkesti.

Oijah, nüüd on kell 1 öösel ja ma olen metsikult mõtteid kirja pannud, et neid natuke ka oma peas paremini organiseerida. Mulle peaks varsti tulema christianbookist raamat nimega "The Design of Life: Discovering Signs of Intelligence in Biological Systems". Saab näha, kas on juba nii kiiresti uut himu sihukest asja närima hakata. :) Lee Strobel äratas mu algse uudishimu selle teema vastu kindlasti, see on selge.

Üllatus

Pühapäevane üllatus oli see, et sain endale superägeda lauliku!!! Selles on 45 tänapäevast kristlikku laulu, kõik klaveripartii, akordide ja põhivokaaliga. Laule näiteks Casting Crowns'ilt, Michael W. Smithilt, MercyMe'lt, Steven Curtis Chapmanilt, Avalonilt, Rebecca St. James'ilt ja mitmetelt teistelt mu lemmikmuusikutelt. Nii-nii-nii äge ikka, nüüd ma veedan iga oma vaba hetke klaveri taga ja harjutan! :D Enamus neist pole just lihtsad mängida, aga seda enam on väljakutset. Ja olen avastanud endale selle kaudu ka uusi lemmikuid, laule, mis panevad südamesse lihtsalt erilise tahtmise Jumalat kiita ja ülistada. Sain selle lauliku ühe armsa koguduseõe Abigaili käest. Talle saadeti see sõprade poolt, aga talle väga ei sobinud, et seal nii palju klaveripartiid sees oli. Nii ta andiski selle mulle ja olen talle ja Jumalale väga tänulik! :)

Mõned uued head avastused minu jaoks:

Eile oli huvitav KFS-i õhtu, teemaks God&Science. Oli paralleeldiskussioon, külalisteks ateistliku ühingu esindaja ja üks kfs-i tüüp, mõlemad teadlase taustaga. Meeletult rahvast oli, vast kuskil 200 inimese ringis, terve ruum oli puupüsti täis. Väga asjalik diskussioon, jäädi rahulikuks ja ei laskutud demagoogiasse. Mul on nii palju mõtteid sellest teemast, et kui aega leian, kirjutan vist uue blogipostituse. :) Aga hetkel peaks hoopis koolitööga tegelema, tähtaeg on varsti käes!!!

Kevad

Heihei! Siin on täiega kevad ikka. Täna oli umbes 7 kraadi sooja, päike paistab, linnud laulavad, lilled (lumikellukesed ja mingid kollased lilled) õitsevad ja väljas oli väga mõnus. Tahtsin ujuma minna, aga kasutasin päikest ära ja käisin hoopis jooksmas. Veits pika tiiru võtsin ette, olin lõpuks ikka päris läbi. Liigutada on hea, olengi vast liiga palju jälle arvuti taga istunud. Inkscape-sõltuvus on jälle veidi tagasi tulnud. See iseenesest polegi nii halb, sellist oskust saab kindlasti päris hästi ära kasutada. Mõned paremad palad (üldiselt tutorialite järgi tehtud, mitte oma ideed):

 

 

 

Toredaid kohtumisi on ka olnud. Käärameeste pere kolis siia mõneks ajaks ja eelmisel reedel käisin neil külas. Nende pisitütar on üks kõige nunnumaid väikeseid olendeid, keda ma näinud olen. Poisid õpetasid mind paari nuputamismängu mängima - halle ajurakke pidi ikka kõvasti liigutama. Pühapäeval peale kirikuskäiku käisin ka siinsete eestlaste kevadpeol, mis oli ka üldiselt täitsa vahva.

Esmaspäevane suurKFS oli samuti toredam kui võib-olla kunagi varem. Kõneleja oli inglisekeelne (ilma sünkroontõlketa on ikka palju lihtsam aru saada), teemaks oli suhted, aga tavapärasest hoopis erinevast vaatenurgast, Martin Buberi filosoofia põhjal. No ja pärast sai praktiseerida, ma jäin kaheks tunniks veel sinna ühe tüdrukuga juttu rääkima, saime jagada mõtteid erinevatel teemadel, eriti sellest, mida Jumal on teinud ja tegemas, kuidagi päris eriline aeg oli.

Vaatasin täna ühte hästi-hästi head videot, lingi sain J-lt. No ma ei või, Jumal on ikka niiiii lahe, ta on iga inimese eriliseks loonud!!! :D

Muidu koolis on jälle vaja natuke intensiivsemalt töötama hakata, varsti on vaja üks kirjatöö ära esitada. Praegune aine on ausalt öeldes igavapoolne ja kohati isegi surmigav (näiteks teatud artiklid, mida meil oli vaja lugeda), aga no tööd jälle sellega nii palju kui eelmiste ainetega ei tundu olevat. Positiivne on see, et kui see paari nädala pärast läbi saab, siis ma tulen Eestisse!!! Jeeeee!!! Kolmeks nädalaks!!! Jeee!!! :D:D Jah, järgmisest ainest tuleb seetõttu nädal aega pausi panna, aga mulle tundub, et asi on seda väärt. Tulen Tartusse, siis lähen veidikeseks Kiisale ja tulen jälle Tartusse. Sellega seoses pean hakkama ilmselt kuskilt öömaja otsima, kuuldavasti pidavat Pepleri korter pisut ülerahvastatud olema. Aga kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab!

Ilusat kevadet, armsad! Sulagu teil lumi kiiresti!

vanadusest ja paarist filmist

Mõnikord ma tunnen, et hakkan vanaks jääma. Kui üldiselt tunnen ma ennast hingelt 17-aastasena, siis vahel tuleb ette ka hingelt 60-aastase hetki. Seda on juhtunud koolis viimasel ajal päris tihti, kui kõik mu grupikaaslased arutlevad nädalavahetuse pidude üle ning tuleb tunnistada, et ka mõnes viimatises facebooki väitluses tunnen ma ennast vanemana kui kõik teised seltskonnas/arutelus. :( Pole eriti hea tunne! Ja mulle üldiselt ei meeldi vaielda - väidelda! Tõde selgub vaidluses (kui üldse selgub) ainult siis kui ei minda isiklikuks!

Olen paari head filmi näinud üle pika aja. Ühte käisin vaatamas Connecti filmiõhtul laupäeval, enne mu Taani-trippi. Nimi oli "Doubt", tegevus toimus ühes ameerika katoliku koolis 60-ndatel. Preestril on ühe õpilasega suhe, mida võib tõlgendada ka lihtsalt hoolimisena, aga kooli hirmuvalitsejast direktor (kellel aga on ka mitmeid inimlikke jooni, teda mängib Meryl Streep) otsustab uskuda kõige hullemat. Film ei anna lõplikku vastust, kus tõde ikkagi on, nii et otsad jäävadki lahtiseks - väga realistlik selles mõttes. Teine hea film oli "Vanity Fair" Reese Witherspooniga peaosas. Super-super, peategelasele Becky Sharp-ile ei saa teistmoodi, kui peab kaasa elama. Tema võtted ühiskonnaredelil ronimiseks ei olnud vb alati kõige eetilisemad, aga ei läinud ka liiga kaugele. Ta oli naine, kes tuleb olukordadest välja, aga oli samal ajal ka haavatav. Ja muusika oli suurepärane, tahaksin endale soundtracki. :)

Seiklemisest

Nagu pealkiri ütleb, siis käisin seiklemas, Taanimaad mööda. Kasutasin ära oma talvevaheaega ja käisin Odenses ja Aarhusis, loodusesse minna oleks liiga külm olnud, aga tahtsin veidikeseks Kopenhaagenist välja saada. Läksin esmaspäeval häälega, alustasin koos Heleriniga, kes mul eelmisel nädalavahetusel külas oli, aga pidime juba varsti lahku minema, tema suundus Ryslingesse ja mina Odensesse. Auto peale saime vähem kui 10 minutiga. Tore linn oli, esmaspäevad pole küll kuigi head linnaekskursioonideks, muuseumid ja sellised kohad on suletud, aga sellest hoolimata jalutasin linna peal, käisin paaris kirikus, raekojas ja tegin window shoppingut. :) Öömaja leidsin CouchSurfingu kaudu, olin ühe poola perekonna juures, kes mind väga lahkesti vastu võtsid. Järgmisel hommikul käisin veel H.C. Anderseni majas ja seejärel hakkasin Aarhusi poole hääletama.

Anderseni maja (tõenäoline sünnikodu), kus tema ajal võis elada u 5 perekonda.

Läks ka täitsa kähku, kuigi bensiinijaam, kus ma seisin, polnud täiesti kiirtee ääres ja keset päeva seal eriti palju autosid polnud. Aarhusi jõudsin sellisel ajal, et põnevad kohad hakkasid juba sulguma, jalutasin ka linna peal niisama ringi (tuleb tunnistada, et Odense poed olid põnevamad). Siis helistasin oma järgmistele võõrustajatele, olin ühe noore abielupaari juures, kes minu üllatuseks osutusid evangeelseteks kristlasteks. Naisega mul õnnestus kahjuks ainult veidikeseks kohtuda, aga mees, Thomas, kokkas õhtusöögiks hiina toitu ja siis jätkus meil juttu päris kauaks. Nad on mõlemad veel tudengid, õpivad üks antropoloogiat ja teine õendust. Neil oli väga armas pisike korter ja tuleb tunnistada, et ma pole ammu nii pehmes voodis maganud. Ja neil oli asi, millest mina olen unistanud, võrkkkiik, mida sai elutuppa üles panna! :) Selgus, et nad on ka kfs-iga seotud olnud, nad said omavahel kfs-i kevadlaagris tuttavaks. Aarhusis käisin järgmisel päeval paaris põnevas kohas. Üks oli Gamle By, Vana Linn, nagu vabaõhumuuseum, aga linnamajad ja tänavad, paljudes majades sai sees käia ja mitmes kohas oli huvitavaid näituseid. Aa, ja kõige uuem osa sellest oli 80-ndatest, ma tundsin ennast seal natuke vanana. :D

Siis käisin veel natuke linnas ringi ja läksin hoolimata valutavatest jalgadest Aros-e kunstimuuseumisse. Päris pirakas ja äge tänapäeva kunsti muuseum, jättis üldiselt väga hea mulje, kui välja arvata üks näitus. See üks oli skulptuurinäitus, mis mul kohati lihtsalt südame pahaks ajas. Valgest helendavast marmorist puruksrebitud kehad, madonna lapsega süstal käes, väga naturalistlik ülespoodud mees, veriste süstalde hunnik, ma kõige rõvedamaid asju ei hakka mainimagi. Okei, kõike sellist võib nimetada ühiskonnakriitikaks, aga kas siiski kuskilt piir ei lähe? Mõni kunstnik laseb kõik jäleda endast läbi oma kunsti sisse ilms mingite filtriteta. Mina ei usu, et sellest kellelegi mingit kasu võiks olla. Ja mul oli kahju vaadata väikeseid lapsi, kes sellel näitusel kõike seda nägid. Aga seal muuseumis oli toredaid asju ka, fotonäitus sügiseste jahistseenidega ning taani arvatavasti kuulsaima kunstniku Asger Jorni näitus.

Õhtul suht hilja sain oma viimase võõrustajaga kokku, samuti antropoloogiatudeng, kes koos teiste tudengitega elab Aarhusi kesklinnas kommuunitaolises korteris. Jällegi oli mõnus jutuajamine ja olemine. Mina sain elutoa diivanil koha ja magada oli nii hea, kui allkorrusel pidu ära lõppes. :) Järgmisel hommikul käisin kõigepealt kohvikus hommikusööki söömas ja siis vaatasin toomkiriku ka seestpoolt ära. Siis hakkasin otsima hääletamiskohta, pidin käima turismiinfost küsimas, aga sellest hoolimata ei leidnud ma seda päris sobival ajal üles ja siis kui leidsin, olid peaaegu kõik autod juba praami peale läinud. Siis läksin igaks juhuks hoopis bussiga, sest pidin õhtul kindlasti ülistusproovi ajaks tagasi jõudma. Aga tore seiklus oli kokkuvõttes!

uudiskiri

Mõtlesin, et nimetan selle postituse mitmete misjonäride eeskujul ka uudiskirjaks, sest siin on mitmeid erinevaid pisikesi kilde minu elust ja toimetustest siin kaugel tormituultest räsitud Taanimaal.

Mudeleid ehitada on tore, kui on 5 inimest selle kallal töötamas. Saab kiiremini valmis ja isegi keeruline valmistusviis pole liiga hull takistus. Projektala nimi on Sømærk, aga mina seda nime kahjuks õigesti hääldada ei suuda. :)

 

 

 

 

 

 

Lõpptulemus mulle täitsa meeldib! :)

Meie mudelitest oli meil väike näitus paariks päevaks üleval. Pidime koos grupiga ka tutvustama oma ala. Seda oli kuulamas ja kommenteerimas Kopenhaageni endine peaarhitekt Jan Christiansen. Ta käis ka eile rääkimas Kopenhaagenist ja selle arengust, oma tööst ja projektidest, eriti keskendudes sadamaaladele. Põnev oli, kuigi tema arvamused ja hinnangud olid küllaltki must-valged, ja ta rääkis ikka arhitekti, mitte maastikuarhitekti vaatenurgast, aga siiski oli päris inspireeriv. Nüüd on mul veel rohkem kohti, mida tahaks veel Kopenhaagenis näha ja ka kohti, mille pärast tulevikus tagasi tulla.

Möödunud nädalavahetusest niipalju, et vaatasin ühte (viletsat) taani filmi, käisin Copenhagen Community Church-i noortekal, laupäeval ujumas ja pärast seda Connecti inimestega bowlingut mängimas (meie grupi neljast inimesest sai igaüks ühe võidu :). Pühapäeval mängisin klaverit kirikus nagu ikka ja kokkuvõttes oli jällegi üks mõnus puhkust ja päikest täis aeg.

Ja et mu vanemad ei arvaks, et ma näljas olen, siis näitan, et tegelikult ei ole! :D

Plaanidest veel: vihjati, et meil tuleb järgmises aines ekskursioon Prantsusmaale, arvatavasti mai keskel. Juhhuu, siis ma olen peaaegu pooltele Euroopa riikidele oma jalaga astunud.:D Aa, ja pooleteise nädala pärast tuleb mul talvevaheaeg, sellega tahaksin ka midagi ette võtta!

Uudiseid igatsen, tahaksin väga teada, kuidas sõpradel seal karmis külmas Eestis läheb! :)

Lauamängudest ja seltskonnast

Eile läksin kirikusse arvamusega, et peale teenistust ja väikest lobisemist suundun tagasi kodu poole. No kus sa sellega! Selle asemel täiesti spontaanselt läksin kaasa ühe toreda seltskonnaga (kellest võõrustajaid ma ei tundnudki isiklikult) ja sõitsin Kopenhaagenist välja, Farumisse. S-rongid olid tasuta, sest kuu esimene pühapäev oli. Läksime suppi sööma ja lauamänge mängima ühe noore abielupaari Jasoni ja Laureni juurde, kes hiljuti Ameerikast Taani kolisid. Väga-väga-väga tore oli! Seltskond oli suurusega 8-9 inimest, just paras kahe lauamängu jaoks. Lauamänguvalik oli seal muljetavaldav, aga need kõik oli väga hiljutisel ajal soetatud. Taanlased mängivad palju ja Jasoni idee oli hakata ka mängima, selleks et suhteid luua. Tema sõnul töötab see päris hästi, mängud ikka ühendavad inimesi. Nojah, peale söömist ja lobisemist jõudsin mina ainult 2 lauamängu ära mängida - Pandemic ja Dominion. Mõlemad superägedad! Pandemicu idee on mängida kõik üheskoos mängu vastu, võidetakse või kaotatakse kõik korraga ning eesmärk on maailm ära päästa. Maailma erinevates osades tekib pidevalt haiguskoldeid, mille vastu koos võideldakse, eemaldatakse koldeid ja otsitakse ravi. Igaühel on erinev roll, väga palju peab omavahel rääkima ja üheskoos strateegiat planeerima. Me kaotasime seekord, aga õnne oli ka vähe. Dominion on tõeliselt sõltuvusttekitav, ideelt traditsioonilisem strateegiamäng, kus kogutakse punkte provintside ja linnade ostmisega, ostetakse tegevuskaarte, hõbedat, kulda jne. Samas need tegevuskaardid on nii põnevad (neid saab igas mängus varieerida), mäng ise läheb ka suht kiiresti ja pole kuigi keeruline. Hehhee, mulle meeldivad lauamängud. Järgmine kord tahan Puerto Ricot ka proovida, mis see siis on, et kõik sellest nii palju räägivad. Seltskond oli seal ka väga lõbus, ma veidi veendusin, et see isiksusetüübi test, mida ma laupäeval tegin, ei valetanudki, olen ikka tunduvalt rohkem ekstravert kui introvert. Lauren tegi megahead suppi - ta nimetas seda lihtsalt kartulisupiks, aga tundus suht koorene, peale raputati juustu, peekonilaaste ja kartulikrõpse. :D

Aa, ma tegin ju ise ka üleeile porgandipirukaid. Nali oli selles, et ma ei leidnud internetist retsepti just selliste kõige tavalisemate porgandipirukate tegemiseks nagu ma ette kujutasin. Kombineerisin taigna ühest teisest pirukaretseptist ja täidise oma peast. Ma valmistamist ei viitsi kirjeldada, aga pilti näitan ikka (need oleksid ilusamad, kui ma poleks munaga pintseldamist ära unustanud):

Peale uisutamist läksid need kui soojad saiad ja maitsesid vist kõigile.

Selleks korraks siitpoolt kõik. Väga tahaksin ka sealtpoolt uudiseid!!! Skaipige-kirjutage mulle, armsad, muidu ei tea ma üldse, mis Eestis toimub! :)

Üks hommik

Küll on tore, et tormisel hommikul võib lihtsalt kodus olla. Tore, et vahel mõned kohustused ka lihtsalt ära jäävad. Praegu tegelen porgandipirukate küpsetamisega, aga hiljem (kui tuul loodetavasti vaiksemaks jääb) lähen uisutama koguduse naistega. Väga vahva oli eile see, et leidsin endale ühe supervahva ujula - Bellahøj svømmehall. See on vist ainuke korraliku suurusega modernne ujula Kopenhaagenis. Frederiksbergi ujula, kus ma ka korra käinud olen, on pisike, vana ja ülerahvastatud. Mõnus oli, minu distantsiks tuli kokku 1,2 km. Krooli ma ujuda eriti ei oska, ujusin aeglaselt konna. Sinna lähen ma raudselt tagasi. Tudengisoodustusega polegi see eriti kallis.

Eile tegin puuviljasalatit jälle endale. Et teid kadedaks teha, panen pildi ka:

Ülilihtne ja hirmus hea:

• hakkisin pirne, banaani, kompotianananassi ja lõikasin mandariinilõigud pooleks
• kallasin peale veits kompotivedelikku ja pisut külma vett
• hakkisin basiilikut sisse u pool peotäit
• seda kõike sõin kohupiimakreemiga ja ilu pärast panin veel basiilikulehti kah peale

Inimene peab ju oskama veidi süüa teha, ei saa toituda ainult pakikartulipudrust, konservidest ja võileibadest!!! Lasanjet ja hakklihakastet peab ka oskama teha! ;) (Viimased laused olid spetsiaalselt J-le meeldetuletuseks :D )

Mudeleist ja söögist

Väsitavad päevad on olnud. Olen kõndinud meeletult pikki marsruute mööda, vahepeal rattaga ka sõitnud. Meie grupis on palju välistudengeid ja mitmel neil pole (veel) ratast. Natuke jonni pärast kõndisin kogu selle aja kontsasaabastega. Need olid head soojad, aga muidugi see oli ka põhjus, miks jalad valutama hakkasid. :D Iga päev oli lihtsalt teekond pikem kui ma arvasin.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Need on siis mõned näited kiirmudelitest, mida me kohapeal teinud oleme.

Aga tegelikult, miks ma üldse täna blogima hakkasin, on see, et ma tegin täna endale ilmatumalt hea salati. Ja nii hea tuli, et tahtsin kohe jagada. :)

Ja tegin selle niimoodi:

• hakkisin jääsalatit umbes pool pead
• praadisin šampinjone veerandi hakitud sibula ja veidikese soolaga pannil kergelt läbi, jahutasin natuke enne lisamist
• hakkisin salatisse 2 tomatit
• lisasin salatijuustu kuubikuid ja oliive
• hakkisin sisse peotäie värsket basiilikut
• lisasin pisut õli ja sortsu sidrunimahla
• segasin mõnusasti läbi
• röstisin paar saiaviilu ka juurde

Kõrvale jõin mangoteed, see on kujunenud mu kõige-kõige lemmikumaks teeks musta tee hulgas. Nämm-nämm!

blogblogpostpost

Nii, nagu ehk olete märganud, et mu blogi teksti taust on muutunud, tunduvalt paremini loetavaks. Exploreriga vaadates on suht kole, aga ma eeldan lihtsalt, et normaalsed inimesed kasutavad Firefox-i. :P (Muude brauseritega pole katsetanud). Aga kõik on tänu J-le, kes skaibi kaudu täpselt õpetas, kuidas ja mida häkkida, katse-eksituse meetodil, sest poolläbipaistvat tausta blogi kujundusvõimalustes lihtsalt ei pakuta. Aitäh!!! :)

Oioioi, aga täna on lihtsalt nii tore päev. Ega iga päev ei juhtu, et saad uudise heade sõprade kihlusest! :D Palju-palju õnne ja õnnistusi neile igal juhul! Juhhuuuu!!!

Jah, mul hakkas nüüd aine nimega Theory and Method in Landscape Architecture. Esimesed paar nädalat peaks olema päris fun, tegeleme mudeldamisega. See nädal käime 10-l projektalal, igaühe kohta ehitame kohapeal kiirmudeli ja teeme sellest pildi. Järgmine nädal vist läheb asi veidi tõsisemaks, aga nagu meie õppejõud ütles, et väga tähtis asi on, et peab olema fun! Mulle sobib! :D

Olen muudki põnevat teinud, aga kuna täna on väheke peavalupäev ja homme on vaja vara üles saada, jääb seekordne blogimine just siiapaika! Kallistused Eestisse!

Sport/kool/raamat

Olen hakkama saanud täna sellega, et käisin jooksmas. Hea tunne oli, sain parajalt pika ringi tehtud mööda raudteeäärset pargiriba, päike paistis ja kohad olid ka piisavalt uued, nii et põnevust jagus (kurgus on küll veidi imelik hetkel selle tulemusena, profülaktikaks kasutan taruvaiku). Kõhulihaseid ja venitusi tegin ka, tahakski rohkem veits füüsilist koormust saada lisaks rattasõidule. Näis, kauaks motivatsiooni jagub...

Ahjaa, eile sain oma projekti kaitstud. Täitsa normaalselt, C-sti... Jah, Eestis ma kirtsutaksin võib-olla veidi nina selle tulemuse peale, aga siin, kui ma nüüd teiste projekte loen ja vaatan, kuidas me kõik oleme tegelikult ikka kõvasti vaeva näinud, siis olen rahul. Tore on muide, et me saame kõikide teiste projektidega ka põhjalikult tutvuda, minu meelest on see päris inspireeriv. Mulle meeldib siin tohutult see viis, kuidas kriitikat edasi antakse. Erinevalt mu senistest kogemustest Eestist ei teki siin kriitikat vastu võttes kunagi sellist tunnet, et sulle ülevalt alla vaadatakse. Vastastikune sõbralik suhtumine on märksõnaks, mis õppejõudude-üliõpilaste suhetes on põhiline. Jah, ja õppejõududel on aega ka rohkem üliõpilaste jaoks, mulle tundub. Ma ilmselt olen seda juba maininud, aga Health Design oli tõeliselt põnev aine, igatepidi!

Kas tulla enne ülestõusmispühi 3-ks nädalaks Eestisse või mitte, selles on küsimus? Jah, see võimalus on, aga selleks oleks vaja nädala koolist puududa. Nädalaks ülestõusmispühade ajal tulen ikka, see on kindel.

Loen praegu ikka veel Lee Strobel'i "Kohtuasi Looja kasuks". Aeglaselt läheb ja tuleb ikka mõistust pingutada, et kogu see teaduslik info (mis sest, et populaarteaduslikus keeles) kohale jõuaks. Aga see on küll raamat, mida ma soovitaksin kõigile, kes natukenegi mõtlevad selle üle, kuidas loodus tekkida võis. Peatükk, mille eile läbi sain, rääkis biokeemiast: rakkudest, ripsetest, viburist ja taandumatult keerulistest süsteemidest. Taandumatult keerulised süsteemid (ntx hiirelõks, ripse, vibur) on süsteemid, mis lihtsalt ei toimi, kui üks nende komponent ära võetakse. Need ei saanud areneda järk-järgult, sest polnud midagi, mis neid senikaua toimimas ja kokku panemas oli. Rakk näiteks (mida nimetatakse Darwini mustaks kastiks) on nii tohutu komponentide hulgaga tehas, mis lihtsalt ei toimi, kui sealt mingid asjad ära võetakse. Jah, ausalt öeldes, küsimus selle tekkimisest tekkis häguselt mul juba kooliajal bioloogiatunnis. Nüüd siis on loogiliselt põhjendatud vastused mulle ka olemas, kuigi ma ise olen intelligentset disaini loomulikult alati uskunud. Teemade ring selles raamatus on muidugi laiem - sellest eelnev peatükk näiteks rääkis, kui privilegeeritud meie planeet on ja kui erilises kohas kosmoses see asetseb. Sellele polnud ma kunagi varem mõelnud. Tore on lugeda, samas tahaksin tegelikult, et mul oleks rohkem jõudu ja aega asjasse süveneda. Raamatus tuuakse hunnikute kaupa viiteid ka muudele raamatutele sel teemal ja mitmed nendest tunduvad nii põnevad, et tahaks neid ka kuskilt tellida ja lugeda.

Töötamise asemel kirjutan blogi :D

Mu Inkscape sõltuvus on ikka veel päris hull... Peaksin esitlust ette valmistama, vähemalt oli see plaanis tänaseks ja homseks, aga juba algas, hommikul tegin üle tunni aja ühte lumehelvest (need on juba oma mõtete ja ideede, mitte tutorialide järgi):

 

See ka siin on ühe algaja omaenese katsetus!

 

 

 

 

No ja mõned asjad, kus ma õpetuste abi olen kasutanud (neid modifitseerides):

 

 

 

Vot see mulle meeldib!

Ma olen tegelikult ikka muid asju ka teinud. Laupäeval käisin rattaga paranduses, nad tahtsid hirmsat raha selle eest. Ratast sinna tassida oli juba väga suur töö, sest tagumine ratas lihtsalt ei liikunud paigast. Nii ma siis läksin, vahepeal ratas kaenlas, vahepeal tagaratas üleval, sest ei tahtnud terve tee lohistada järel, äkki veel hõõrub kummi katki vms. Aga paari tunni pärast sain juba kätte ja olin nii õnnelik, et läksin kohe sõitma. Käisin ja vaatasin väikese merineitsi kuju ära, viimaks ometi. Ilus päev oli, päike paistis enamuse ajast ning kaldapromenaadil oli jalutajaid ka päris palju. See koht jääb piisavalt kaugele mu igapäevastest liikumismarsruutidest, et niisama lihtsalt sinnakanti ei satugi. Väike merineitsi on väike, aga minu meelest väga armas kuju, mis väljendab päris hästi Anderseni muinasjutu olemust.

 

Eile pühapäeval mängisin ikka klaverit jälle kirikus. Õhtul käisin sünnipäeval. Anika, üks saksa tüdruk minu esimesest taani keele grupist, pidas ühikas väikese sünnipäevapeo. Tore oli! Pean kuskilt saama retsepti või ise välja nuputama, kuidas samasugust magustoitu teha nagu seal oli. Šokolaadi ja valge šokolaadi parfee vaarikakastmega. Eriliselt mõnna!

Lõbus-kasulik ajaviide

Ma avastasin Inkscape!!! Ülilahe programm lihtsalt. Istun praegu teist päeva arvuti taga ja nokitsen tutorialite kallal. Mõned näited sellest, mis ma õpetuse järgi juba teinud olen:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Hehhee, onju äge!

See, et mul on aega neid teha siin, on sellepärast, et teisipäeval oli mu projekti tähtaeg ja sain asja tehtud, õigeks ajaks. Viimasel öösel töötasin vaid neljani. Järgmine nädal tuleb seda vaal kaitsta, aga hetkel ma taastun. Taastumist on ka vaja, üleeile pea täiesti lõhkus valutada terve päeva. Nüüd on aega ka näiteks süüa teha ja koristada, niikaua kui mul projektitegemine oli käsil, sai neid asju ainult väga minimaalselt tehtud.

Okei, ma nüüd tagasi Inkscape juurde (loodan, et must siiski päris sõltlast ei saa ;)!