uudiskiri

Mõtlesin, et nimetan selle postituse mitmete misjonäride eeskujul ka uudiskirjaks, sest siin on mitmeid erinevaid pisikesi kilde minu elust ja toimetustest siin kaugel tormituultest räsitud Taanimaal.

Mudeleid ehitada on tore, kui on 5 inimest selle kallal töötamas. Saab kiiremini valmis ja isegi keeruline valmistusviis pole liiga hull takistus. Projektala nimi on Sømærk, aga mina seda nime kahjuks õigesti hääldada ei suuda. :)

 

 

 

 

 

 

Lõpptulemus mulle täitsa meeldib! :)

Meie mudelitest oli meil väike näitus paariks päevaks üleval. Pidime koos grupiga ka tutvustama oma ala. Seda oli kuulamas ja kommenteerimas Kopenhaageni endine peaarhitekt Jan Christiansen. Ta käis ka eile rääkimas Kopenhaagenist ja selle arengust, oma tööst ja projektidest, eriti keskendudes sadamaaladele. Põnev oli, kuigi tema arvamused ja hinnangud olid küllaltki must-valged, ja ta rääkis ikka arhitekti, mitte maastikuarhitekti vaatenurgast, aga siiski oli päris inspireeriv. Nüüd on mul veel rohkem kohti, mida tahaks veel Kopenhaagenis näha ja ka kohti, mille pärast tulevikus tagasi tulla.

Möödunud nädalavahetusest niipalju, et vaatasin ühte (viletsat) taani filmi, käisin Copenhagen Community Church-i noortekal, laupäeval ujumas ja pärast seda Connecti inimestega bowlingut mängimas (meie grupi neljast inimesest sai igaüks ühe võidu :). Pühapäeval mängisin klaverit kirikus nagu ikka ja kokkuvõttes oli jällegi üks mõnus puhkust ja päikest täis aeg.

Ja et mu vanemad ei arvaks, et ma näljas olen, siis näitan, et tegelikult ei ole! :D

Plaanidest veel: vihjati, et meil tuleb järgmises aines ekskursioon Prantsusmaale, arvatavasti mai keskel. Juhhuu, siis ma olen peaaegu pooltele Euroopa riikidele oma jalaga astunud.:D Aa, ja pooleteise nädala pärast tuleb mul talvevaheaeg, sellega tahaksin ka midagi ette võtta!

Uudiseid igatsen, tahaksin väga teada, kuidas sõpradel seal karmis külmas Eestis läheb! :)

Lauamängudest ja seltskonnast

Eile läksin kirikusse arvamusega, et peale teenistust ja väikest lobisemist suundun tagasi kodu poole. No kus sa sellega! Selle asemel täiesti spontaanselt läksin kaasa ühe toreda seltskonnaga (kellest võõrustajaid ma ei tundnudki isiklikult) ja sõitsin Kopenhaagenist välja, Farumisse. S-rongid olid tasuta, sest kuu esimene pühapäev oli. Läksime suppi sööma ja lauamänge mängima ühe noore abielupaari Jasoni ja Laureni juurde, kes hiljuti Ameerikast Taani kolisid. Väga-väga-väga tore oli! Seltskond oli suurusega 8-9 inimest, just paras kahe lauamängu jaoks. Lauamänguvalik oli seal muljetavaldav, aga need kõik oli väga hiljutisel ajal soetatud. Taanlased mängivad palju ja Jasoni idee oli hakata ka mängima, selleks et suhteid luua. Tema sõnul töötab see päris hästi, mängud ikka ühendavad inimesi. Nojah, peale söömist ja lobisemist jõudsin mina ainult 2 lauamängu ära mängida - Pandemic ja Dominion. Mõlemad superägedad! Pandemicu idee on mängida kõik üheskoos mängu vastu, võidetakse või kaotatakse kõik korraga ning eesmärk on maailm ära päästa. Maailma erinevates osades tekib pidevalt haiguskoldeid, mille vastu koos võideldakse, eemaldatakse koldeid ja otsitakse ravi. Igaühel on erinev roll, väga palju peab omavahel rääkima ja üheskoos strateegiat planeerima. Me kaotasime seekord, aga õnne oli ka vähe. Dominion on tõeliselt sõltuvusttekitav, ideelt traditsioonilisem strateegiamäng, kus kogutakse punkte provintside ja linnade ostmisega, ostetakse tegevuskaarte, hõbedat, kulda jne. Samas need tegevuskaardid on nii põnevad (neid saab igas mängus varieerida), mäng ise läheb ka suht kiiresti ja pole kuigi keeruline. Hehhee, mulle meeldivad lauamängud. Järgmine kord tahan Puerto Ricot ka proovida, mis see siis on, et kõik sellest nii palju räägivad. Seltskond oli seal ka väga lõbus, ma veidi veendusin, et see isiksusetüübi test, mida ma laupäeval tegin, ei valetanudki, olen ikka tunduvalt rohkem ekstravert kui introvert. Lauren tegi megahead suppi - ta nimetas seda lihtsalt kartulisupiks, aga tundus suht koorene, peale raputati juustu, peekonilaaste ja kartulikrõpse. :D

Aa, ma tegin ju ise ka üleeile porgandipirukaid. Nali oli selles, et ma ei leidnud internetist retsepti just selliste kõige tavalisemate porgandipirukate tegemiseks nagu ma ette kujutasin. Kombineerisin taigna ühest teisest pirukaretseptist ja täidise oma peast. Ma valmistamist ei viitsi kirjeldada, aga pilti näitan ikka (need oleksid ilusamad, kui ma poleks munaga pintseldamist ära unustanud):

Peale uisutamist läksid need kui soojad saiad ja maitsesid vist kõigile.

Selleks korraks siitpoolt kõik. Väga tahaksin ka sealtpoolt uudiseid!!! Skaipige-kirjutage mulle, armsad, muidu ei tea ma üldse, mis Eestis toimub! :)

Üks hommik

Küll on tore, et tormisel hommikul võib lihtsalt kodus olla. Tore, et vahel mõned kohustused ka lihtsalt ära jäävad. Praegu tegelen porgandipirukate küpsetamisega, aga hiljem (kui tuul loodetavasti vaiksemaks jääb) lähen uisutama koguduse naistega. Väga vahva oli eile see, et leidsin endale ühe supervahva ujula - Bellahøj svømmehall. See on vist ainuke korraliku suurusega modernne ujula Kopenhaagenis. Frederiksbergi ujula, kus ma ka korra käinud olen, on pisike, vana ja ülerahvastatud. Mõnus oli, minu distantsiks tuli kokku 1,2 km. Krooli ma ujuda eriti ei oska, ujusin aeglaselt konna. Sinna lähen ma raudselt tagasi. Tudengisoodustusega polegi see eriti kallis.

Eile tegin puuviljasalatit jälle endale. Et teid kadedaks teha, panen pildi ka:

Ülilihtne ja hirmus hea:

• hakkisin pirne, banaani, kompotianananassi ja lõikasin mandariinilõigud pooleks
• kallasin peale veits kompotivedelikku ja pisut külma vett
• hakkisin basiilikut sisse u pool peotäit
• seda kõike sõin kohupiimakreemiga ja ilu pärast panin veel basiilikulehti kah peale

Inimene peab ju oskama veidi süüa teha, ei saa toituda ainult pakikartulipudrust, konservidest ja võileibadest!!! Lasanjet ja hakklihakastet peab ka oskama teha! ;) (Viimased laused olid spetsiaalselt J-le meeldetuletuseks :D )

Mudeleist ja söögist

Väsitavad päevad on olnud. Olen kõndinud meeletult pikki marsruute mööda, vahepeal rattaga ka sõitnud. Meie grupis on palju välistudengeid ja mitmel neil pole (veel) ratast. Natuke jonni pärast kõndisin kogu selle aja kontsasaabastega. Need olid head soojad, aga muidugi see oli ka põhjus, miks jalad valutama hakkasid. :D Iga päev oli lihtsalt teekond pikem kui ma arvasin.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Need on siis mõned näited kiirmudelitest, mida me kohapeal teinud oleme.

Aga tegelikult, miks ma üldse täna blogima hakkasin, on see, et ma tegin täna endale ilmatumalt hea salati. Ja nii hea tuli, et tahtsin kohe jagada. :)

Ja tegin selle niimoodi:

• hakkisin jääsalatit umbes pool pead
• praadisin šampinjone veerandi hakitud sibula ja veidikese soolaga pannil kergelt läbi, jahutasin natuke enne lisamist
• hakkisin salatisse 2 tomatit
• lisasin salatijuustu kuubikuid ja oliive
• hakkisin sisse peotäie värsket basiilikut
• lisasin pisut õli ja sortsu sidrunimahla
• segasin mõnusasti läbi
• röstisin paar saiaviilu ka juurde

Kõrvale jõin mangoteed, see on kujunenud mu kõige-kõige lemmikumaks teeks musta tee hulgas. Nämm-nämm!