Kevad

Heihei! Siin on täiega kevad ikka. Täna oli umbes 7 kraadi sooja, päike paistab, linnud laulavad, lilled (lumikellukesed ja mingid kollased lilled) õitsevad ja väljas oli väga mõnus. Tahtsin ujuma minna, aga kasutasin päikest ära ja käisin hoopis jooksmas. Veits pika tiiru võtsin ette, olin lõpuks ikka päris läbi. Liigutada on hea, olengi vast liiga palju jälle arvuti taga istunud. Inkscape-sõltuvus on jälle veidi tagasi tulnud. See iseenesest polegi nii halb, sellist oskust saab kindlasti päris hästi ära kasutada. Mõned paremad palad (üldiselt tutorialite järgi tehtud, mitte oma ideed):

 

 

 

Toredaid kohtumisi on ka olnud. Käärameeste pere kolis siia mõneks ajaks ja eelmisel reedel käisin neil külas. Nende pisitütar on üks kõige nunnumaid väikeseid olendeid, keda ma näinud olen. Poisid õpetasid mind paari nuputamismängu mängima - halle ajurakke pidi ikka kõvasti liigutama. Pühapäeval peale kirikuskäiku käisin ka siinsete eestlaste kevadpeol, mis oli ka üldiselt täitsa vahva.

Esmaspäevane suurKFS oli samuti toredam kui võib-olla kunagi varem. Kõneleja oli inglisekeelne (ilma sünkroontõlketa on ikka palju lihtsam aru saada), teemaks oli suhted, aga tavapärasest hoopis erinevast vaatenurgast, Martin Buberi filosoofia põhjal. No ja pärast sai praktiseerida, ma jäin kaheks tunniks veel sinna ühe tüdrukuga juttu rääkima, saime jagada mõtteid erinevatel teemadel, eriti sellest, mida Jumal on teinud ja tegemas, kuidagi päris eriline aeg oli.

Vaatasin täna ühte hästi-hästi head videot, lingi sain J-lt. No ma ei või, Jumal on ikka niiiii lahe, ta on iga inimese eriliseks loonud!!! :D

Muidu koolis on jälle vaja natuke intensiivsemalt töötama hakata, varsti on vaja üks kirjatöö ära esitada. Praegune aine on ausalt öeldes igavapoolne ja kohati isegi surmigav (näiteks teatud artiklid, mida meil oli vaja lugeda), aga no tööd jälle sellega nii palju kui eelmiste ainetega ei tundu olevat. Positiivne on see, et kui see paari nädala pärast läbi saab, siis ma tulen Eestisse!!! Jeeeee!!! Kolmeks nädalaks!!! Jeee!!! :D:D Jah, järgmisest ainest tuleb seetõttu nädal aega pausi panna, aga mulle tundub, et asi on seda väärt. Tulen Tartusse, siis lähen veidikeseks Kiisale ja tulen jälle Tartusse. Sellega seoses pean hakkama ilmselt kuskilt öömaja otsima, kuuldavasti pidavat Pepleri korter pisut ülerahvastatud olema. Aga kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab!

Ilusat kevadet, armsad! Sulagu teil lumi kiiresti!

vanadusest ja paarist filmist

Mõnikord ma tunnen, et hakkan vanaks jääma. Kui üldiselt tunnen ma ennast hingelt 17-aastasena, siis vahel tuleb ette ka hingelt 60-aastase hetki. Seda on juhtunud koolis viimasel ajal päris tihti, kui kõik mu grupikaaslased arutlevad nädalavahetuse pidude üle ning tuleb tunnistada, et ka mõnes viimatises facebooki väitluses tunnen ma ennast vanemana kui kõik teised seltskonnas/arutelus. :( Pole eriti hea tunne! Ja mulle üldiselt ei meeldi vaielda - väidelda! Tõde selgub vaidluses (kui üldse selgub) ainult siis kui ei minda isiklikuks!

Olen paari head filmi näinud üle pika aja. Ühte käisin vaatamas Connecti filmiõhtul laupäeval, enne mu Taani-trippi. Nimi oli "Doubt", tegevus toimus ühes ameerika katoliku koolis 60-ndatel. Preestril on ühe õpilasega suhe, mida võib tõlgendada ka lihtsalt hoolimisena, aga kooli hirmuvalitsejast direktor (kellel aga on ka mitmeid inimlikke jooni, teda mängib Meryl Streep) otsustab uskuda kõige hullemat. Film ei anna lõplikku vastust, kus tõde ikkagi on, nii et otsad jäävadki lahtiseks - väga realistlik selles mõttes. Teine hea film oli "Vanity Fair" Reese Witherspooniga peaosas. Super-super, peategelasele Becky Sharp-ile ei saa teistmoodi, kui peab kaasa elama. Tema võtted ühiskonnaredelil ronimiseks ei olnud vb alati kõige eetilisemad, aga ei läinud ka liiga kaugele. Ta oli naine, kes tuleb olukordadest välja, aga oli samal ajal ka haavatav. Ja muusika oli suurepärane, tahaksin endale soundtracki. :)

Seiklemisest

Nagu pealkiri ütleb, siis käisin seiklemas, Taanimaad mööda. Kasutasin ära oma talvevaheaega ja käisin Odenses ja Aarhusis, loodusesse minna oleks liiga külm olnud, aga tahtsin veidikeseks Kopenhaagenist välja saada. Läksin esmaspäeval häälega, alustasin koos Heleriniga, kes mul eelmisel nädalavahetusel külas oli, aga pidime juba varsti lahku minema, tema suundus Ryslingesse ja mina Odensesse. Auto peale saime vähem kui 10 minutiga. Tore linn oli, esmaspäevad pole küll kuigi head linnaekskursioonideks, muuseumid ja sellised kohad on suletud, aga sellest hoolimata jalutasin linna peal, käisin paaris kirikus, raekojas ja tegin window shoppingut. :) Öömaja leidsin CouchSurfingu kaudu, olin ühe poola perekonna juures, kes mind väga lahkesti vastu võtsid. Järgmisel hommikul käisin veel H.C. Anderseni majas ja seejärel hakkasin Aarhusi poole hääletama.

Anderseni maja (tõenäoline sünnikodu), kus tema ajal võis elada u 5 perekonda.

Läks ka täitsa kähku, kuigi bensiinijaam, kus ma seisin, polnud täiesti kiirtee ääres ja keset päeva seal eriti palju autosid polnud. Aarhusi jõudsin sellisel ajal, et põnevad kohad hakkasid juba sulguma, jalutasin ka linna peal niisama ringi (tuleb tunnistada, et Odense poed olid põnevamad). Siis helistasin oma järgmistele võõrustajatele, olin ühe noore abielupaari juures, kes minu üllatuseks osutusid evangeelseteks kristlasteks. Naisega mul õnnestus kahjuks ainult veidikeseks kohtuda, aga mees, Thomas, kokkas õhtusöögiks hiina toitu ja siis jätkus meil juttu päris kauaks. Nad on mõlemad veel tudengid, õpivad üks antropoloogiat ja teine õendust. Neil oli väga armas pisike korter ja tuleb tunnistada, et ma pole ammu nii pehmes voodis maganud. Ja neil oli asi, millest mina olen unistanud, võrkkkiik, mida sai elutuppa üles panna! :) Selgus, et nad on ka kfs-iga seotud olnud, nad said omavahel kfs-i kevadlaagris tuttavaks. Aarhusis käisin järgmisel päeval paaris põnevas kohas. Üks oli Gamle By, Vana Linn, nagu vabaõhumuuseum, aga linnamajad ja tänavad, paljudes majades sai sees käia ja mitmes kohas oli huvitavaid näituseid. Aa, ja kõige uuem osa sellest oli 80-ndatest, ma tundsin ennast seal natuke vanana. :D

Siis käisin veel natuke linnas ringi ja läksin hoolimata valutavatest jalgadest Aros-e kunstimuuseumisse. Päris pirakas ja äge tänapäeva kunsti muuseum, jättis üldiselt väga hea mulje, kui välja arvata üks näitus. See üks oli skulptuurinäitus, mis mul kohati lihtsalt südame pahaks ajas. Valgest helendavast marmorist puruksrebitud kehad, madonna lapsega süstal käes, väga naturalistlik ülespoodud mees, veriste süstalde hunnik, ma kõige rõvedamaid asju ei hakka mainimagi. Okei, kõike sellist võib nimetada ühiskonnakriitikaks, aga kas siiski kuskilt piir ei lähe? Mõni kunstnik laseb kõik jäleda endast läbi oma kunsti sisse ilms mingite filtriteta. Mina ei usu, et sellest kellelegi mingit kasu võiks olla. Ja mul oli kahju vaadata väikeseid lapsi, kes sellel näitusel kõike seda nägid. Aga seal muuseumis oli toredaid asju ka, fotonäitus sügiseste jahistseenidega ning taani arvatavasti kuulsaima kunstniku Asger Jorni näitus.

Õhtul suht hilja sain oma viimase võõrustajaga kokku, samuti antropoloogiatudeng, kes koos teiste tudengitega elab Aarhusi kesklinnas kommuunitaolises korteris. Jällegi oli mõnus jutuajamine ja olemine. Mina sain elutoa diivanil koha ja magada oli nii hea, kui allkorrusel pidu ära lõppes. :) Järgmisel hommikul käisin kõigepealt kohvikus hommikusööki söömas ja siis vaatasin toomkiriku ka seestpoolt ära. Siis hakkasin otsima hääletamiskohta, pidin käima turismiinfost küsimas, aga sellest hoolimata ei leidnud ma seda päris sobival ajal üles ja siis kui leidsin, olid peaaegu kõik autod juba praami peale läinud. Siis läksin igaks juhuks hoopis bussiga, sest pidin õhtul kindlasti ülistusproovi ajaks tagasi jõudma. Aga tore seiklus oli kokkuvõttes!

uudiskiri

Mõtlesin, et nimetan selle postituse mitmete misjonäride eeskujul ka uudiskirjaks, sest siin on mitmeid erinevaid pisikesi kilde minu elust ja toimetustest siin kaugel tormituultest räsitud Taanimaal.

Mudeleid ehitada on tore, kui on 5 inimest selle kallal töötamas. Saab kiiremini valmis ja isegi keeruline valmistusviis pole liiga hull takistus. Projektala nimi on Sømærk, aga mina seda nime kahjuks õigesti hääldada ei suuda. :)

 

 

 

 

 

 

Lõpptulemus mulle täitsa meeldib! :)

Meie mudelitest oli meil väike näitus paariks päevaks üleval. Pidime koos grupiga ka tutvustama oma ala. Seda oli kuulamas ja kommenteerimas Kopenhaageni endine peaarhitekt Jan Christiansen. Ta käis ka eile rääkimas Kopenhaagenist ja selle arengust, oma tööst ja projektidest, eriti keskendudes sadamaaladele. Põnev oli, kuigi tema arvamused ja hinnangud olid küllaltki must-valged, ja ta rääkis ikka arhitekti, mitte maastikuarhitekti vaatenurgast, aga siiski oli päris inspireeriv. Nüüd on mul veel rohkem kohti, mida tahaks veel Kopenhaagenis näha ja ka kohti, mille pärast tulevikus tagasi tulla.

Möödunud nädalavahetusest niipalju, et vaatasin ühte (viletsat) taani filmi, käisin Copenhagen Community Church-i noortekal, laupäeval ujumas ja pärast seda Connecti inimestega bowlingut mängimas (meie grupi neljast inimesest sai igaüks ühe võidu :). Pühapäeval mängisin klaverit kirikus nagu ikka ja kokkuvõttes oli jällegi üks mõnus puhkust ja päikest täis aeg.

Ja et mu vanemad ei arvaks, et ma näljas olen, siis näitan, et tegelikult ei ole! :D

Plaanidest veel: vihjati, et meil tuleb järgmises aines ekskursioon Prantsusmaale, arvatavasti mai keskel. Juhhuu, siis ma olen peaaegu pooltele Euroopa riikidele oma jalaga astunud.:D Aa, ja pooleteise nädala pärast tuleb mul talvevaheaeg, sellega tahaksin ka midagi ette võtta!

Uudiseid igatsen, tahaksin väga teada, kuidas sõpradel seal karmis külmas Eestis läheb! :)

Lauamängudest ja seltskonnast

Eile läksin kirikusse arvamusega, et peale teenistust ja väikest lobisemist suundun tagasi kodu poole. No kus sa sellega! Selle asemel täiesti spontaanselt läksin kaasa ühe toreda seltskonnaga (kellest võõrustajaid ma ei tundnudki isiklikult) ja sõitsin Kopenhaagenist välja, Farumisse. S-rongid olid tasuta, sest kuu esimene pühapäev oli. Läksime suppi sööma ja lauamänge mängima ühe noore abielupaari Jasoni ja Laureni juurde, kes hiljuti Ameerikast Taani kolisid. Väga-väga-väga tore oli! Seltskond oli suurusega 8-9 inimest, just paras kahe lauamängu jaoks. Lauamänguvalik oli seal muljetavaldav, aga need kõik oli väga hiljutisel ajal soetatud. Taanlased mängivad palju ja Jasoni idee oli hakata ka mängima, selleks et suhteid luua. Tema sõnul töötab see päris hästi, mängud ikka ühendavad inimesi. Nojah, peale söömist ja lobisemist jõudsin mina ainult 2 lauamängu ära mängida - Pandemic ja Dominion. Mõlemad superägedad! Pandemicu idee on mängida kõik üheskoos mängu vastu, võidetakse või kaotatakse kõik korraga ning eesmärk on maailm ära päästa. Maailma erinevates osades tekib pidevalt haiguskoldeid, mille vastu koos võideldakse, eemaldatakse koldeid ja otsitakse ravi. Igaühel on erinev roll, väga palju peab omavahel rääkima ja üheskoos strateegiat planeerima. Me kaotasime seekord, aga õnne oli ka vähe. Dominion on tõeliselt sõltuvusttekitav, ideelt traditsioonilisem strateegiamäng, kus kogutakse punkte provintside ja linnade ostmisega, ostetakse tegevuskaarte, hõbedat, kulda jne. Samas need tegevuskaardid on nii põnevad (neid saab igas mängus varieerida), mäng ise läheb ka suht kiiresti ja pole kuigi keeruline. Hehhee, mulle meeldivad lauamängud. Järgmine kord tahan Puerto Ricot ka proovida, mis see siis on, et kõik sellest nii palju räägivad. Seltskond oli seal ka väga lõbus, ma veidi veendusin, et see isiksusetüübi test, mida ma laupäeval tegin, ei valetanudki, olen ikka tunduvalt rohkem ekstravert kui introvert. Lauren tegi megahead suppi - ta nimetas seda lihtsalt kartulisupiks, aga tundus suht koorene, peale raputati juustu, peekonilaaste ja kartulikrõpse. :D

Aa, ma tegin ju ise ka üleeile porgandipirukaid. Nali oli selles, et ma ei leidnud internetist retsepti just selliste kõige tavalisemate porgandipirukate tegemiseks nagu ma ette kujutasin. Kombineerisin taigna ühest teisest pirukaretseptist ja täidise oma peast. Ma valmistamist ei viitsi kirjeldada, aga pilti näitan ikka (need oleksid ilusamad, kui ma poleks munaga pintseldamist ära unustanud):

Peale uisutamist läksid need kui soojad saiad ja maitsesid vist kõigile.

Selleks korraks siitpoolt kõik. Väga tahaksin ka sealtpoolt uudiseid!!! Skaipige-kirjutage mulle, armsad, muidu ei tea ma üldse, mis Eestis toimub! :)

Üks hommik

Küll on tore, et tormisel hommikul võib lihtsalt kodus olla. Tore, et vahel mõned kohustused ka lihtsalt ära jäävad. Praegu tegelen porgandipirukate küpsetamisega, aga hiljem (kui tuul loodetavasti vaiksemaks jääb) lähen uisutama koguduse naistega. Väga vahva oli eile see, et leidsin endale ühe supervahva ujula - Bellahøj svømmehall. See on vist ainuke korraliku suurusega modernne ujula Kopenhaagenis. Frederiksbergi ujula, kus ma ka korra käinud olen, on pisike, vana ja ülerahvastatud. Mõnus oli, minu distantsiks tuli kokku 1,2 km. Krooli ma ujuda eriti ei oska, ujusin aeglaselt konna. Sinna lähen ma raudselt tagasi. Tudengisoodustusega polegi see eriti kallis.

Eile tegin puuviljasalatit jälle endale. Et teid kadedaks teha, panen pildi ka:

Ülilihtne ja hirmus hea:

• hakkisin pirne, banaani, kompotianananassi ja lõikasin mandariinilõigud pooleks
• kallasin peale veits kompotivedelikku ja pisut külma vett
• hakkisin basiilikut sisse u pool peotäit
• seda kõike sõin kohupiimakreemiga ja ilu pärast panin veel basiilikulehti kah peale

Inimene peab ju oskama veidi süüa teha, ei saa toituda ainult pakikartulipudrust, konservidest ja võileibadest!!! Lasanjet ja hakklihakastet peab ka oskama teha! ;) (Viimased laused olid spetsiaalselt J-le meeldetuletuseks :D )

Mudeleist ja söögist

Väsitavad päevad on olnud. Olen kõndinud meeletult pikki marsruute mööda, vahepeal rattaga ka sõitnud. Meie grupis on palju välistudengeid ja mitmel neil pole (veel) ratast. Natuke jonni pärast kõndisin kogu selle aja kontsasaabastega. Need olid head soojad, aga muidugi see oli ka põhjus, miks jalad valutama hakkasid. :D Iga päev oli lihtsalt teekond pikem kui ma arvasin.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Need on siis mõned näited kiirmudelitest, mida me kohapeal teinud oleme.

Aga tegelikult, miks ma üldse täna blogima hakkasin, on see, et ma tegin täna endale ilmatumalt hea salati. Ja nii hea tuli, et tahtsin kohe jagada. :)

Ja tegin selle niimoodi:

• hakkisin jääsalatit umbes pool pead
• praadisin šampinjone veerandi hakitud sibula ja veidikese soolaga pannil kergelt läbi, jahutasin natuke enne lisamist
• hakkisin salatisse 2 tomatit
• lisasin salatijuustu kuubikuid ja oliive
• hakkisin sisse peotäie värsket basiilikut
• lisasin pisut õli ja sortsu sidrunimahla
• segasin mõnusasti läbi
• röstisin paar saiaviilu ka juurde

Kõrvale jõin mangoteed, see on kujunenud mu kõige-kõige lemmikumaks teeks musta tee hulgas. Nämm-nämm!

blogblogpostpost

Nii, nagu ehk olete märganud, et mu blogi teksti taust on muutunud, tunduvalt paremini loetavaks. Exploreriga vaadates on suht kole, aga ma eeldan lihtsalt, et normaalsed inimesed kasutavad Firefox-i. :P (Muude brauseritega pole katsetanud). Aga kõik on tänu J-le, kes skaibi kaudu täpselt õpetas, kuidas ja mida häkkida, katse-eksituse meetodil, sest poolläbipaistvat tausta blogi kujundusvõimalustes lihtsalt ei pakuta. Aitäh!!! :)

Oioioi, aga täna on lihtsalt nii tore päev. Ega iga päev ei juhtu, et saad uudise heade sõprade kihlusest! :D Palju-palju õnne ja õnnistusi neile igal juhul! Juhhuuuu!!!

Jah, mul hakkas nüüd aine nimega Theory and Method in Landscape Architecture. Esimesed paar nädalat peaks olema päris fun, tegeleme mudeldamisega. See nädal käime 10-l projektalal, igaühe kohta ehitame kohapeal kiirmudeli ja teeme sellest pildi. Järgmine nädal vist läheb asi veidi tõsisemaks, aga nagu meie õppejõud ütles, et väga tähtis asi on, et peab olema fun! Mulle sobib! :D

Olen muudki põnevat teinud, aga kuna täna on väheke peavalupäev ja homme on vaja vara üles saada, jääb seekordne blogimine just siiapaika! Kallistused Eestisse!

Sport/kool/raamat

Olen hakkama saanud täna sellega, et käisin jooksmas. Hea tunne oli, sain parajalt pika ringi tehtud mööda raudteeäärset pargiriba, päike paistis ja kohad olid ka piisavalt uued, nii et põnevust jagus (kurgus on küll veidi imelik hetkel selle tulemusena, profülaktikaks kasutan taruvaiku). Kõhulihaseid ja venitusi tegin ka, tahakski rohkem veits füüsilist koormust saada lisaks rattasõidule. Näis, kauaks motivatsiooni jagub...

Ahjaa, eile sain oma projekti kaitstud. Täitsa normaalselt, C-sti... Jah, Eestis ma kirtsutaksin võib-olla veidi nina selle tulemuse peale, aga siin, kui ma nüüd teiste projekte loen ja vaatan, kuidas me kõik oleme tegelikult ikka kõvasti vaeva näinud, siis olen rahul. Tore on muide, et me saame kõikide teiste projektidega ka põhjalikult tutvuda, minu meelest on see päris inspireeriv. Mulle meeldib siin tohutult see viis, kuidas kriitikat edasi antakse. Erinevalt mu senistest kogemustest Eestist ei teki siin kriitikat vastu võttes kunagi sellist tunnet, et sulle ülevalt alla vaadatakse. Vastastikune sõbralik suhtumine on märksõnaks, mis õppejõudude-üliõpilaste suhetes on põhiline. Jah, ja õppejõududel on aega ka rohkem üliõpilaste jaoks, mulle tundub. Ma ilmselt olen seda juba maininud, aga Health Design oli tõeliselt põnev aine, igatepidi!

Kas tulla enne ülestõusmispühi 3-ks nädalaks Eestisse või mitte, selles on küsimus? Jah, see võimalus on, aga selleks oleks vaja nädala koolist puududa. Nädalaks ülestõusmispühade ajal tulen ikka, see on kindel.

Loen praegu ikka veel Lee Strobel'i "Kohtuasi Looja kasuks". Aeglaselt läheb ja tuleb ikka mõistust pingutada, et kogu see teaduslik info (mis sest, et populaarteaduslikus keeles) kohale jõuaks. Aga see on küll raamat, mida ma soovitaksin kõigile, kes natukenegi mõtlevad selle üle, kuidas loodus tekkida võis. Peatükk, mille eile läbi sain, rääkis biokeemiast: rakkudest, ripsetest, viburist ja taandumatult keerulistest süsteemidest. Taandumatult keerulised süsteemid (ntx hiirelõks, ripse, vibur) on süsteemid, mis lihtsalt ei toimi, kui üks nende komponent ära võetakse. Need ei saanud areneda järk-järgult, sest polnud midagi, mis neid senikaua toimimas ja kokku panemas oli. Rakk näiteks (mida nimetatakse Darwini mustaks kastiks) on nii tohutu komponentide hulgaga tehas, mis lihtsalt ei toimi, kui sealt mingid asjad ära võetakse. Jah, ausalt öeldes, küsimus selle tekkimisest tekkis häguselt mul juba kooliajal bioloogiatunnis. Nüüd siis on loogiliselt põhjendatud vastused mulle ka olemas, kuigi ma ise olen intelligentset disaini loomulikult alati uskunud. Teemade ring selles raamatus on muidugi laiem - sellest eelnev peatükk näiteks rääkis, kui privilegeeritud meie planeet on ja kui erilises kohas kosmoses see asetseb. Sellele polnud ma kunagi varem mõelnud. Tore on lugeda, samas tahaksin tegelikult, et mul oleks rohkem jõudu ja aega asjasse süveneda. Raamatus tuuakse hunnikute kaupa viiteid ka muudele raamatutele sel teemal ja mitmed nendest tunduvad nii põnevad, et tahaks neid ka kuskilt tellida ja lugeda.

Töötamise asemel kirjutan blogi :D

Mu Inkscape sõltuvus on ikka veel päris hull... Peaksin esitlust ette valmistama, vähemalt oli see plaanis tänaseks ja homseks, aga juba algas, hommikul tegin üle tunni aja ühte lumehelvest (need on juba oma mõtete ja ideede, mitte tutorialide järgi):

 

See ka siin on ühe algaja omaenese katsetus!

 

 

 

 

No ja mõned asjad, kus ma õpetuste abi olen kasutanud (neid modifitseerides):

 

 

 

Vot see mulle meeldib!

Ma olen tegelikult ikka muid asju ka teinud. Laupäeval käisin rattaga paranduses, nad tahtsid hirmsat raha selle eest. Ratast sinna tassida oli juba väga suur töö, sest tagumine ratas lihtsalt ei liikunud paigast. Nii ma siis läksin, vahepeal ratas kaenlas, vahepeal tagaratas üleval, sest ei tahtnud terve tee lohistada järel, äkki veel hõõrub kummi katki vms. Aga paari tunni pärast sain juba kätte ja olin nii õnnelik, et läksin kohe sõitma. Käisin ja vaatasin väikese merineitsi kuju ära, viimaks ometi. Ilus päev oli, päike paistis enamuse ajast ning kaldapromenaadil oli jalutajaid ka päris palju. See koht jääb piisavalt kaugele mu igapäevastest liikumismarsruutidest, et niisama lihtsalt sinnakanti ei satugi. Väike merineitsi on väike, aga minu meelest väga armas kuju, mis väljendab päris hästi Anderseni muinasjutu olemust.

 

Eile pühapäeval mängisin ikka klaverit jälle kirikus. Õhtul käisin sünnipäeval. Anika, üks saksa tüdruk minu esimesest taani keele grupist, pidas ühikas väikese sünnipäevapeo. Tore oli! Pean kuskilt saama retsepti või ise välja nuputama, kuidas samasugust magustoitu teha nagu seal oli. Šokolaadi ja valge šokolaadi parfee vaarikakastmega. Eriliselt mõnna!

Lõbus-kasulik ajaviide

Ma avastasin Inkscape!!! Ülilahe programm lihtsalt. Istun praegu teist päeva arvuti taga ja nokitsen tutorialite kallal. Mõned näited sellest, mis ma õpetuse järgi juba teinud olen:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Hehhee, onju äge!

See, et mul on aega neid teha siin, on sellepärast, et teisipäeval oli mu projekti tähtaeg ja sain asja tehtud, õigeks ajaks. Viimasel öösel töötasin vaid neljani. Järgmine nädal tuleb seda vaal kaitsta, aga hetkel ma taastun. Taastumist on ka vaja, üleeile pea täiesti lõhkus valutada terve päeva. Nüüd on aega ka näiteks süüa teha ja koristada, niikaua kui mul projektitegemine oli käsil, sai neid asju ainult väga minimaalselt tehtud.

Okei, ma nüüd tagasi Inkscape juurde (loodan, et must siiski päris sõltlast ei saa ;)!

Kõik on uus jaanuarikuus

Tere armsad! Uus aasta on täie hooga käima läinud, loodan et teil on see siiamaani hästi kulgenud!

Mul oleks igal juhul kirjutada paljust-paljust, kuigi ausalt öeldes peaks praegu hoopis projektiga tegelema... Aga no natuke võib ju endale muud tegevust ka lubada ;) (vähemalt mulle meeldib nii mõelda). Kas peaks oma jõuludest ja Eestis veedetud kahest nädalast ka kirjutama? Ei jõua vist, nii palju sai tehtud selle aja jooksul ja mitmed teavad ka juba sellest. Okei, nagu lõustaraamatust (facebookist) võib näha, siis muutsin lõpuks seal ka oma relationship status'e ära. Nii et see peaks seletama mu siinset koduigatsust ja samas ka rõõmu. :) Igal juhul oli see aeg Eestis kõige ilusam jõuluaeg, mis mul kunagi olnud on. Meie roundtrip mööda Eestit sujus ka õnnelikult, marsruut oli umbes Tallinn-Kiisa-Tartu-Väimela-Rõuge-Väimela-Kuutsemägi-Väimela-Tartu-Pärnu-Tartu-Kiisa-Tallinn. :D:D Kõige rohkem olime siiski Kiisal. Jeesuse sünnipäeva oma kodukirikus Olevistes tähistada oli imeline. Kolgatal, Tartu metos ja Pärnu metos oli muidugi ka väga vahva jälle olla.

Aga nüüd olen Kopenhaagenis tagasi ja täies tööhoos. Teen Healing garden'i projekti Lehe tn. aiale sealsete vaimupuudega noorte jaoks (kes ei tea, siis töötasin seal eelmisel aastal veidike) Lõpp juba enam-vähem paistab, tekstiosa kõikide tarkade teooriatega on peaaegu valmis, põhiline kujundusplaan on valmis, vaja need veel omavahel seostada, teha haljastusest nimekiri, leida kõik kasutatud allikad üles ja veel mõni pisiasi siin-seal. Surnud joon (tähtaeg) on teisipäeval kell 13.00, selleks ajaks peab olema esitatud tööst 3 välja prinditud ja köidetud eksemplari (mis tõenäoliselt võtab mult terve varanduse). Peale seda saab veidikeseks jalad seinale visata, esitluse selle kohta ette valmistada ning kui see möödas, tuleb juba uue ainega alustada. Nii see elu siin käib!

Vaba aeg praeguse seisuga kulub põhiliselt klaverimängule, olen kirikus ülistuse core group'is, st. et olen praegu põhiklaverdaja (ju neil polnud lihtsalt kedagi paremat hetkel võtta). Aga tore on, väga naudin seda, proovid siin ka pole nii pikad, kui meil tavaliselt Eestis olid (nii + kui -). Hakkasime ülistustiimiga ühte piibliõppe raamatut koos uurima, ülistuse teemaline, siiani tundub väga põnev ja praktiline. Praegu paistab, et pean siinsest koguduse LIFE grupist loobuma, ajad lihtsalt kattuvad. Ma polegi väga pettunud, see raamat, mis me seal võtame, on minu jaoks keeruline, liiga abstraktne ja võtab palju aega. Muidugi mulle üldiselt meeldib asju lõpetada, kui ma juba alustanud olen ja pool sellest raamatust on juba läbi töötatud, aga ikkagi, vähemalt minu mugav mina rõõmustab. LIFE gruppi ei saa ka võrrelda mu endiste kodugruppidega-palvegruppidega. Võrdlemine on muidugi nõme tegevus, ilmselt on lihtsalt erinevates gruppides fookus erinevatel asjadel. Ja mu igatsused on natuke teistsugused. Palvetada igatsen rohkem näiteks, ja veel sügavamale minna suhtes Jumalaga!!! Jah, mu elu praktika võiks rohkem igatsustele järgi jõuda... Aga Jumal ikka oskab mind nii tihti hämmastada oma armastuse, andestuse ja sellega, kuidas talle meeldib mulle rõõmu valmistada! Tänan Teda niii väga! :)

Ehk ma uuel aastal viitsiin rohkem blogida... ei luba midagi, aga headest kavatsustest ehk esialgu ka piisab. :)

Õppida on ju tore!

Mingi kiire on olnud. :D Lubasin kirjutada veidi ekskursiooninädalast (22.-26. nov), see oli tõesti ülitore. Kolm päeva järjest sõitsime bussiga erinevatesse kohtadesse. Esimene ekskursioon oli Hørsholmi, Kopenhaagenist pisut põhja poole, arboreetumisse, kuhu hakatakse varsti rajama healing gardenit nimega Nacadia. Aia asukoht oli juba nüüdki imeilus. Meid ootas põlev lõke, mille ääres end soojendada ning kohv, tee ja kook kuulusid siin ka ekskursiooni juurde. :D Tegime mindfulness-i harjutusi, panime silmad kinni ja tunnetasime enda ümbrust, jalutsime ringi, siis võtsime paaridesse, ühel seoti silmad kinni ja teine juhtis teda (ei olnud mingi new age meditatsiooni värk!). Ilus ja külm oli. Samal õhtul hakkas Kopenhaagenis esimest lund sadama!

Teisel ekskursioonipäeval läksime Rootsi, Alnarpi, kus on Rootsi Põllumajanduslik ülikool ja sellele kuuluv teraapia-aed, kus tegeletakse pmst fatigue syndrom (~ üleväsimus-sündroomiga) patsientidega. Vaatasime aeda, aga seal toimusid ka paar loengut. Väga-väga ilus ülikool, vana romantiline loss, mis on luuderohuga kaetud. Selleks päevaks oli kõik juba paksu lume all, aga sellest hoolimata sai ka aiast mingi pildi.

Kolmas ekskursioonipäev möödus Kopenhaagenis sees. Käisime Sølundi hooldekodu aias, ühel mänguväljakul nimega PlayLab, Vigerslevsparkenis ning viimaks Valbyparkenis. Too viimane on tõeliselt suur ja tõeliselt äge park paljude väikeste aiakestega ja suure kõige vägevama mänguväljakuga, mida ma kunagi näinud olen. Läbi pargi läheb rohkem kui kilomeetripikkune sirge allee. Igal pool ei jõudnud käia, aga tahaks kindlasti tagasi, eriti mänguväljakule ronima. Seal oli nii põnev maastik, künkad, kuhu ronida, salajasemad paigad põõsaste vahel, pikk käänuline laudtee läbi terve ala, sellel asusid 5 torni erinevatest materjalidest. Ja seal oli veel palju-palju muudki. Keda huvitab, võib facebookist mu pildid üles otsida! :)

Väga palju olen pidanud lugema viimasel ajal erinevaid kooliasju. Olen otsinud hulganisti artikleid raamatukogu andmebaasidest ja sadu lehekülgi teadusteksti välja printinud ja lugenud. See vast seletab natuke mu blogimislaiskust ka! Selleks kolmapäevaks pidime tegema grupiesitluse selle põhjal, mida kasulikku oleme kirjandusest leidnud. Meie grupi teema oli haiged ja puudega lapsed, olen seal, kuna minu uus projektiülesanne on ka puudega noortega seotud (minul küll pigem noored täiskasvanud). Sel kolmapäeval oli mul ka taani keeles kirjalik eksam (suuline on veel tulemas). Tundus, et läks hästi!

Mul on ikka muud elu ka peale kooli, aga sellest saab kindlasti mõnel teisel korral lugeda! :)

PS! Tulen jõuluks Eestisse juba 12 päeva pärast! :D:D

Kieli reisist (ja natuke muust)

Kuna ma lubasin vist eelmises postituses, et kirjutan veits KFS-i laagrist ka, siis pean ikka seda ka tegema. Pealegi oli mul nii tore aeg, et väärib kirjutamist küll, mu kribamislaiskusest hoolimata. :P See toimus siis 5.-7. novembrini Hillerødis, viimasel ilusal sügisnädalavahetusel Taanis. Meid oli ligi 40 inimest, peaaegu kõik neist taanlased (+ 4 välistudengit, sealhulgas mina), seal nägin ka esimest korda ainukest taanlast, keda ma enne siia tulekut teadsin. :D Laager ise nii väga ei erinenudki EEÜÜ laagritest, oli 1 peakõneleja, teemaks VT Jumal, Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumal. Kusjuures mina sain seda väga hästi seostada sellega, mis ma just olin kodugrupi jaoks lugenud/läbitöötanud. Laulsime palju, süüa sai hästi, vabadel hetkedel mängisime lauamänge (sh ntx Ligretto, milles ma ei kaotanudki kogu aeg :D, eduelamus!). Õpetasin ühele seltskonnale Sabotööri ka selgeks. ;);) Teisel õhtul oli stiilipidu, mille teemaks oli Rasmuse 90.aastane sünnipäev. Kujutasime siis kõik ette, mis tunne oleks olla vana, sõime vanamoodsaid toite, mängisime bingot ja tegime palju nalja. Mul oli oma kaisukutsu laagris kaasas, selle ma siis võtsin oma sülekoerana igale poole kaasa...

Ühesõnaga, nalja sai, tõsisemat juttu sai, palju tutvusi sain ja tõeliselt tore aeg oli. Laagrist tulles oli nii ilus ja soe ilm, et jalutasin pika maa rongi peale jalgsi ja sain mõtiskleda (ei tahtnud bussipiletit osta ka).

Laagriga algas siis mu vaheaeg pihta. Vaheaja teisel poolel, neljapäevast pühapäevani olin ma Kielis. Läksin sinna kasutades sellist asja nagu mitfahrgelegenheit.de (umbes nagu Eestis kyydiga.ee). Sain siis autoga Kopenhaagenist Eckenfördesse, sealt Kieli läksin rongiga. See oli päris huvitav, mind visati rongijaamas maha ja täiesti võõras kohas võõra rongisüsteemiga pidin ise hakkama saama. Läksin siis sisse infost küsima, kuidas Kieli saaks, aga seal oli järjekord ja vaatasin, et mõned inimesed juba jooksid kuhugi. No jooksin siis järele neile peaaegu juba rongini ja küsisin mingitelt tüdrukutelt, kas see rong ikka läheb Kieli. Ja küsisin, kas piletit saab rongist osta. Mulle vastati, et tegelikult ei saa, aga tulgu ma ikka peale. Nojah, hüppasin peale, ja mind võeti mingisse grupipileti seltskonda (ühe peatusevahe jaoks pidin siiski ostma, nagu selgus, sai seda siiski rongis ka teha), aga hirmus äge, jõudsin päris kähku Kieli. Kielis pidin üles leidma Nikolai kiriku. See polnudki nii raske, küsisin mingitelt inimestelt inglise keeles, kes muust aru ei saanud,aga kiriku nimest siiski said ja seletasid mulle saksa keeles. Ja niipalju ma ikka saksa keelt veel mäletan, et nii lihtsast juhisest aru saada. Kirikus peale väikest armast teenistust võttis Maarja mind oma hoole alla, käisime mingi seltskonnaga kohvi joomas. Jaa, saksa keelt sain nädalavahetuse jooksul ikka kõvasti harjutada, kuigi see on ikka veel päris häbiväärne, kui vähe ma seda pärast kümneaastast õppimist oskan. Esimesel õhtul olime mõlemad Maarjaga 5-ni üleval... Ja ka järgmised ööd polnud just väga palju paremad. Terve nädalavahetuse jooksul sadas ikka kõvasti, laupäev oli ainuke kuiv päev. Siiski nägin päris palju Kieli, raekoda ja selle ees olevat Tauno Kangro skulptuuri, akvaariumit hüljestega, kanalit, ülikooli, raamatukogu...

 

Tegime raekoja avatud uksega liftis ringi peale, otsisime ülikooli raamatukogust piiblit taga, väsitasin Maarjat šoppamisega (ma ei tahtnud ntx kuidagi raamatupoest ära minna), jalutasime mingi seltskonnaga öise kanali ääres kaugele... Maarjal on ägedad ühikakaaslased, nendega üritasin muuhulgas ka lauajalgpalli (ehk kickerit) mängida, milles ma olin ja jäin täiesti kohutavaks. Vaatasime Maarjaga "Uhkust ja eelarvamust" ja pidasime pikki-pikki arutelusid erinevate teoloogiliste küsimuste üle (arvatavasti ainult Jumal teab, kas neist mingit tolku ka oli). Laupäeval käisime kloostris, õigemini endises kloostris asuvas ühikas, millel oli päris pidulik sünnipäevapidu. Tänujumalateenistus oli kirikus ja pärast oli kõned ja pidulik söömine Tasuta sai süüa, see tõmbas ka mitmeid tudenged ligi. :) Pühapäeva hommikul aga jätsin ma Maarjaga hüvasti ja läksin rongiga Lübeckisse. Päris palju sadas, Lübeckis jäin eriliselt vihma kätte. Lübeck tundus küll väga armas linn olevat, täis vana arhitektuuri.

 

 

Mul oli aega ainult 1,5 tundi, selle ajaga jõudsin ainult vanalinnas tiiru teha ja paari kirikusse sisse astuda. Siis tuli pikk tagasisõit rongis, praamiga otse Saksamaalt Sjaellandile, märjad-märjad tossud jalas. Aga väga tore reis oli kokkuvõttes. :)

Veidi peaks kribama ilmselt ka oma uue aine kohta, mis praeguseks on juba 2 nädalat käimas olnud. Nimi on Health Design, õpime palju aedade ja tervise kohta, näiteks teraapiaaiad ja tervist tugevdavad aiad, neid mõisteid kõiki eesti keelde tõlkida on veidi kummaline.  Superpõnev on, ei mäletagi, et mul oleks varem midagi nii huvitavat olnud ülikoolis. Palju praktilisi harjutusi oleme ka teinud, käinud väljas parkides jne. See nädal on üldse ekskursiooninädal. Tegelikult peaks varsti uue postituse selle kohta eraldi tegema, sest see on ka ülipõnev olnud.

Siin on lumi maas ja sajab aina juurde!!! JEEEEEEE!!!

Kiirus...

On see nüüd hea või halb, seda ma ei tea, aga parasjagu kiire on olnud! Eks ma loomulikult olen laisk olnud kirjutama ka, aga koolis on tõeliselt kiire olnud ja muu elu on ka päris huvitav!

Reedel lõpetasin viimase projekti aines "Terrain and Technology in Landscape Architecture". Selle projektiga seoses on mul ka uus rekord - ligi 16-tunnine koolipäev hommikul kella 9-st öösel kella üheni! See oli eelmisel neljapäeval enne rühmaesitlust, kõik viiekesi olime koolis, aga väga palju oli ka üksteise järele ootamist. Hea meel on, et sellega on ühel pool, aga samas tean, et hilisemas individuaalses osas oleksin saanud olla põhjalikum! Töö ei tulnud ideaalne, aga samas ega ma väga palju rohkem poleks osanud ka (ja ma nägin parasjagu vaeva)... Ja nüüd on vaheaeg!!!! :D

Eelmisel nädalavahetusel oli Potluck dinner - meie kiriku korraldatud üritus, kus erinevad inimesed avasid oma kodud, nii et teised said tulla külla, võtta midagi kaasa ühisele lauale ja oma koguduse inimestega tuttavaks saada. Küpsetasin kohupiimakooki ja tuli päris hea välja, see on ka midagi sellist, mida siin Taanis pole. Mul oli hea aeg, kuigi ei tundnud ennast mitte just kõige paremini! No tegelikult oli üldse paar nädalat selline tõbine tunne - ei olnud nagu päris haige, aga päris terve ka mitte. Eelmisel pühapäeval oli jälle aega veidi rohkem ja käisin koguni kolmes kirikus. Viimasena jõudsin Vineyardi kogudusse siin. Seal oli nii hea, et ma tahaksin kindlasti tagasi minna - kasvõi vahetevahel! Hea oli võtta Jumala ülistamiseks rohkem aega, see oli just midagi, mida mul väga vaja oli!

Neljapäeval käisin külas ühel vanemal taanlannal. Temaga kohtusin, hmm, juba kaks nädalat tagasi Pühavaimu kiriku ööpalvusel. See on ka muide koht, kuhu ma kindlasti tahan veel jõuda. Aga külas oli tore, väga mõnus on, kui inimesed nii palju hoolivad! Selgus ka, et meil on ühine tuttav, Gea, keda tema tundis Jeruusalemmast, Lehtmajadepüha festivalilt. Maailm on ikka väga väike! :)

Sel nädalavahetusel olin KFS-i laagris Hillerødis. Sellest kirjutan arvatavasti uue postituse, kui õnnestub ka pilte saada. Ise unustasin kahjuks fotoka maha.

Tuleb tunnistada, et mu asjade unustamine on juba peaaegu kriminaalne! Läpakajuhe on juba kahel korral kooli jäänud, rattavõti läks korraks kaduma (see andis mulle kaks jalutuskäiku juurde) ning ma ei tea, palju kordi juba on mulle kindaid järele toodud!!! Kohutav!

Plaanis on neljapäevalst pühapäevani minna Kieli, Maarjale külla! Kuidagi peab ju oma vaheaja ära kasutama. ;) Jah, kõige rohkem oleksin siiski Eestisse tahtnud, aga Kiel on küllaltki lähedal ning ma pole Saksamaad kunagi näinud...

Nagu ikka, tunnen puudust Eestimaa uudistest! Kirjutage või skaipige, kallid sõbrad! Või täiendage oma blogisid tihedamini! ;)