Lauamängudest ja seltskonnast

Eile läksin kirikusse arvamusega, et peale teenistust ja väikest lobisemist suundun tagasi kodu poole. No kus sa sellega! Selle asemel täiesti spontaanselt läksin kaasa ühe toreda seltskonnaga (kellest võõrustajaid ma ei tundnudki isiklikult) ja sõitsin Kopenhaagenist välja, Farumisse. S-rongid olid tasuta, sest kuu esimene pühapäev oli. Läksime suppi sööma ja lauamänge mängima ühe noore abielupaari Jasoni ja Laureni juurde, kes hiljuti Ameerikast Taani kolisid. Väga-väga-väga tore oli! Seltskond oli suurusega 8-9 inimest, just paras kahe lauamängu jaoks. Lauamänguvalik oli seal muljetavaldav, aga need kõik oli väga hiljutisel ajal soetatud. Taanlased mängivad palju ja Jasoni idee oli hakata ka mängima, selleks et suhteid luua. Tema sõnul töötab see päris hästi, mängud ikka ühendavad inimesi. Nojah, peale söömist ja lobisemist jõudsin mina ainult 2 lauamängu ära mängida - Pandemic ja Dominion. Mõlemad superägedad! Pandemicu idee on mängida kõik üheskoos mängu vastu, võidetakse või kaotatakse kõik korraga ning eesmärk on maailm ära päästa. Maailma erinevates osades tekib pidevalt haiguskoldeid, mille vastu koos võideldakse, eemaldatakse koldeid ja otsitakse ravi. Igaühel on erinev roll, väga palju peab omavahel rääkima ja üheskoos strateegiat planeerima. Me kaotasime seekord, aga õnne oli ka vähe. Dominion on tõeliselt sõltuvusttekitav, ideelt traditsioonilisem strateegiamäng, kus kogutakse punkte provintside ja linnade ostmisega, ostetakse tegevuskaarte, hõbedat, kulda jne. Samas need tegevuskaardid on nii põnevad (neid saab igas mängus varieerida), mäng ise läheb ka suht kiiresti ja pole kuigi keeruline. Hehhee, mulle meeldivad lauamängud. Järgmine kord tahan Puerto Ricot ka proovida, mis see siis on, et kõik sellest nii palju räägivad. Seltskond oli seal ka väga lõbus, ma veidi veendusin, et see isiksusetüübi test, mida ma laupäeval tegin, ei valetanudki, olen ikka tunduvalt rohkem ekstravert kui introvert. Lauren tegi megahead suppi - ta nimetas seda lihtsalt kartulisupiks, aga tundus suht koorene, peale raputati juustu, peekonilaaste ja kartulikrõpse. :D

Aa, ma tegin ju ise ka üleeile porgandipirukaid. Nali oli selles, et ma ei leidnud internetist retsepti just selliste kõige tavalisemate porgandipirukate tegemiseks nagu ma ette kujutasin. Kombineerisin taigna ühest teisest pirukaretseptist ja täidise oma peast. Ma valmistamist ei viitsi kirjeldada, aga pilti näitan ikka (need oleksid ilusamad, kui ma poleks munaga pintseldamist ära unustanud):

Peale uisutamist läksid need kui soojad saiad ja maitsesid vist kõigile.

Selleks korraks siitpoolt kõik. Väga tahaksin ka sealtpoolt uudiseid!!! Skaipige-kirjutage mulle, armsad, muidu ei tea ma üldse, mis Eestis toimub! :)